Wopaaa

Minu varasemad postitused kaalulangetamise kohta on olnud suhteliselt õnnetud. 

Täna võtsin kätte mõõdulindi ja ma mõtlesin, et vaatan kas minu mõõdud on vahepeal ka tulemust andnud.Viimati sai ennast mõõdetud 28.oktoober.

Minu üllatuseks , tänase seisuga:

Talje: -15cm 

Puusad:-6cm 

Reie ümbermõõt: - 5cm

Ausaltöeldes, ma olen päris õnnelik, et vähemalt mõõdud vähenevad. Kaalu sellest ajast on kaotatud 3kg. Seega toidu piiramine on andnud tulemust. Mingi hetk loobusin ma saiast ja võist. Hetke seisuga on loobutud enamus asjadest. Kunagine coca cola alkohoolik ei tarbi enam üldse colat.Sai on muidugi tagasi tekkinud, sest sellest loobuda on raske kui peres teised saia armastavad. 

Peale sünnitus kaalusin ma tegelikult AUSALT 89KG!!!

See on päris korralik kaal ja hetke seisuga alates sünnitusest olen ma kaotanud 

8kg.Seega hetkel minu kaal on veel 81kg ja palju on veel minna, kuid ma saan sellega hakkama. 

Arvestades minu pikkust siis ideaalkaal on mul 69kg, seega 12kg veel kaotada.( Normaal kaal oleks 71kg, kuid sooviks olla siiski alla 70kg).

Ma tänan suuure kummardusega Facebooki gruppi " Naised trenni" , kus kaalulangetajad on andnud mulle nii palju motivatsiooni, et ma olen suutnud piirata oma toitumist! Ma tänan Teid.

Lisaks sellele oli palju abi ka mu ripsmetehnik Annikast, kes tegi mulle peapesu ja tänu sellele võtsin ma ennast kätte. Juba tema juures käies ütlesin, et tahan ennast vormi saada. Ja vottak õnnestus, küll natukene aga suur asi seegi! Tema soovitused aitasid väga palju!

Peale Türgi reisi hakkan trenni ka tegema, ilmad lähevad ilusaks ja hea on jooksmas käia. Mardiga peab ainult kokku leppima, mis päeviti me lapse hoidmise teeme! 

See tänane mõõtmine andis nii palju motivatsiooni juurde, et tahaks kohe tihti ennast mõõtma hakata ja vaadata, kuidas need cm keha pealt lähevad!

Mardist nii palju, et ka tema kaal on langema hakanud. Tal on juba näost näha, et pallikene(nägu) on muutunud juba ilusa meheliku näo kujuga! 

2päeva Türgini

Nii nüüd on käes aeg kus reisini on jäänud kaks päeva veel. 

Kohver on enam vähem koos, ennem reisi toimetused tehtud ja ma olen vist enamvähem mineku valmis. Mul oli esmaspäeval ja on ka täna töövestlus, kuid pean need ära ütlema, kuna mind kimbutab mingi kõhugripp. Eile sai potti kallistatud ja täna pole üldse hea olla. Igatahes, toidlustus ettevõttesse ei saa ju siiski nii minna, kui tervis ei luba. Ei hakka teisi nakatama. 

Homme tahaks käia veel linnas vestlusel ära ja siis ongi juba minek. 

Lennuk läheb meil sutsu peale viite hommikul, seega kohapeal peaks juba 2-1,5h varem olema. 

Eks tuleb varem magama minna ja öösel üles ärgata. 

Eks minema peakski juba mingi natukene ennem kolme, pakime kohvrid autosse ja minek. 

Saime tuttavaks ühe Alanya poisiga, kes oli nõus olema meie teejuht reisi ajal.Siiamaani on ta mulle igapäev ilmast teada andnud. Üleeile sadas vihma, eile oli soe ja päikseline ilm, täna sajab jälle vihma. Samas on soe aga no tahaks siiski ju päikest võtta ja pruuniks saada. 

Mõte oli , et siit lähen pikemates riietes, ( retuuspüksid, madalad kingad, pikem pluus ja jakk peale) 

Tegelikult minu mõte ei olegi otseselt seal nüüd shoppama hakata aga Hugole tahaks küll suveks ägedaid asju. Sezer lubas meid viia ka linnast natukene välja ühele Türgi turule, kus pidi hinnad poole odavamad olema kui keskuses sees. Leian, et tegelikult googlest otsides nende hindade kohta ei ole pea üldse infot. Seega ma kavatasen küll siia reisi ajal vaikselt pilte ja hindu panna, et need kes sinna lähevad saaksid enam vähem ülevaate. 

Mul on tegelikult ka üks mõte, mis nüüd oleneb sealsetest hindadest. Kui on võimalik odavamalt saada kui siit siis teen ma kindlasti ära. Aga sellest lähemalt, siis kui me koha peal oleme.

Igatahes, Musi püksi ja järgmisel korral blogin reisist juba neljapäeval ennem reisi. 

Kas tõesti lapse sünniga kaasneb kõik see?

Logisin täna hommikul enda facebooki kontosse sisse ja ette lõi pildi, mida ma tegin täpsemalt aasta tagasi! Eelmisel aastal samal ajal istusime me Laulasmaa spa restoranis , sõime head toitu ja jõime head rummi. Laps oli minu õe hoolde jäetud, millest tuli suur draama ning seda viga ei tee ma enam kunagi. 

See puhkus lõppes meil niimoodi, et me olime valmis samal õhtul joogisena Laulasmaalt tagasi koju sõitma, kuid õnneks säilis kaine mõistus ning tulime hommikul vara koju tagasi oma lapse juurde.
Vaadates seda pilti, siis jäin ma pikalt mõttesse, sest mis on meie suhtest saanud?Varem oli kõik nii armas, lihtne oli öelda" ma armastan sind" kas või igal õhtul. Minna jalutada käest-kinni. Käia kinos või niisama kahekesi söömas? 
Peale lapse sündi ei käinud me esialgu vähemalt pool aastat kuskil väljas, esimene kord oligi alles kevadel kui Laulasmaal käisime aga see ei olnud ka mitte mingisugune puhkus.( Hugo sündis oktoobri lõpul).
Meie elu sai tegelikult täiesti pealepeale keeratud peale lapse sündi. Isegi rasedana viis Mart mind sööma ja kinno..muidugi enamus minekuid olid minu algatusel. Kuid siiski...

                       * Ma vajan kahekesi aega, ja see aeg ei ole see, et me nüüd panema lapse kell 22 magama ja istume kahekesi teleka ees.See pole kvaliteetaeg!!
                        *Ma vajan komplimente!! 
                        *Ma tahaks lihtsalt minna kuskile. Mulle piisaks kasvõi sellest, et ühel päeval Mart ütleks, et viime lapse vanavanemate juurde ja lähme lihtsalt kuskilt jalutama. Kas või Paunküla poole minnes jääb teeäärde üks ilus rada kus saaks jalutama minna..aga ei.. 
                        * Ma vajan puudutusi. Ma igatsen tohutult, et lihtsalt tuleks ka võtaks ümbert kinni.See oleks nunnu ja tekitaks rohkem lähedasema tunde.

Me ei ole tegelikult enam üldse nii lähedased kui varem, ma ei tea kas asi on selles, et ei ole aega või tõesti muresi on liiga palju, kuid me jääme ju sellevõrra teineteisest kaugemale. 
Lapse sünd perre, ei tohiks ju olla nii suur takistus omavahelisi suhteid paremaks muuta.Mingi hetkel lihtsalt tekib see tunne, et lööd käega. 
Ma olen alles noor naisterahvas ning ma ei leia, et ma peaks olema suhtes nagu vana abielu paar, kes on harjunud juba sellega, et inimene on kõrval ja ei pea isegi ütlema, et armastad teda. 

                        Ma vajan ju tegelikult palju tähelepanu ja kui ma seda ei saa, siis muutun ma vihaseks ja pahaseks.Ma olengi hetkel tegelikult väga vihane koguaeg ja ma arvan, et see viha peitubki tegelikult koduses elus.Ma tahaks nii väga, et miski muutuks, kuid see kõik on hetkeline. Mingil hetkel muutub elu ikka tagasi selliseks nagu oleks kaks lapsevanemat kes elavad nagu korterikaaslased.

Meil on imearmas laps ja me oleme kaks toredat lapsevanemat, kuid paarina on meie suhe väga maha jahtunud.Mul tekibki küsimus kas tõesti lapse sünd mõjutab vanemate omavahelisi suhteid nii palju? 
Esialgu esimesel aastal oligi olukord, kus me tõesti olimegi niivõrd väsinud, et teineteise jaoks aega ei leidnud. Me laps ei maganud üldse, päevad olid rasked ja ööd veelgi raskemad. Kuid nüüd ta magab ilusti..võiks ju miskit muuta? 
Selle postituse ma kirjutasingi pigem Mardi jaoks, et talle jõuaks mu mõtted kohale, mida ma tahan öelda. Et , ta saaks aru, miks ma koguaeg olen halvas tujus ja pahane. Miks ma mölisen nii palju, ilma, et ma seda kontrolliksin.
Varem olen kirjutanud ka pulmadest, kui arvestades viimaseid vestluseid olen otsustanud, et mina ei abiellu.Pulmad peaksid olema ühe naisterahva unistuste päev kus ta saab ennast tunda kui printsess, kuid minu mõtted mu elukaaslase omaga kokku ei lähe, seega mina kahjuks abielluma ei hakka.Pulm on kaunis sündmud, mitte mingisugune suur jooma! Jah ütlen, otse välja, sest minule selline ettepanek ei sobi ja ma ei hakka sellele ka alla andma.

Kirjeldan ka natukene enda pulma. 
Minu unistus oleks kiriklik pulm, millele järgneks armas pulmapidu kus alkoholiga üle ei pingutata.Kahjuks Mardi mõtteid kuulates meenub mulle kohe vene pulm.Ma soovin kindlasti pulmaööd, kus mees kannab mind süles voodisse( romantiline) või siis peale pulmi reis mesinädalatele. Mitte, et ma peaks sinna minema pohmas ja näost ära mehega.Lennujaamas tuleks talitada härra lennukisse " Vabandage, meie pulmapidu läks natukene käest ära...mu abikaasa pole veel kaineks saanud".Mind ajab lihtsalt marru see, et minu unistuste ja soovide ei arvestataks absoluutselt. Ma ei tahaks väga väikest pidu, sest sõpru ja sugulasi ju ikka on...kuid arvestades seda kõike, siis lõppude lõpuks ainukene võimalus abielluda on kahekesi ja salaja....kui üldse... 

Oma aed ja oma aiasaadused

                       Hakkan juba vaikselt mõtlema, mida järgmisel ja ülejärgmisel kuul maha istutama hakkan. Esimene samm on tehtud. Kirjutasin maasika kasvandusse ja esitasin oma maasikataimede tellimuse. Täpsemalt kirjutasin  "Magus Mari" kasvandusse.

Vaatasin päris pikalt neid erinevaid sorte sealt ja no ei oska otsustada. 

Mõtlesin, et võtan kahte sorti Honeoye ja Polka.Kirjelduse järgi tunduvad vägagi maitsvad marjad ja arvestades seda mida me suvel nende müügiputkast ostsime, 

siis on kindlasti väga maitsvad marjad. Taime hind pole ka kallis.Ainukene küsimus on selles, 

kui palju neid võtta? Rohida ei viitsi aga marju tahaks ju saada..

Veel mõtlesin ma , et ostaks ka paar vaarika istikut.Sest , poisil tahaks lasta ikka maitsta neid suve võlusi. Otsisin ka neid aga no ei leidnud.Äkki keegi teab, et siin Harjumaal vaarika istikuid müüks? 

Lisaks magusatele marjadele tahan ma kindlasti maha panna veel : 

1. Veidi kartulit( ainult natukene, sest meil on väike pere)

2.Sibulat( samuti sutsukene, sest palju pole vaja)

3.Porgandit( kindlasti porgand!)

4.Redist( Mart küll ei söö aga Mina ja Hugo sööme)

5.Hernest ( Palju hernest, sest me armastame herneid)

6.Kurki( Kuigi mul kasvhoonet pole, siis katteloori alla saab ikka panna)

7.Tomatit( ainult 1-2 taime, sest minu ema ja mardi poolt mõlemad kasvatavad niikuinii neid palju)

8.Mutulauku 

9.Erinevaid maitserohelisi( till, petersell,basiilik jne)

Lisaks söödavatele asjadele plaanin ma muidugi ka lilli istutada.Aga ma ei tea neist lilledest ausaltöeldes eriti midagi, seega esialgse pilgu järgi mis ma Hansaplantis shoppasin jäid mulle silma sellised lilled. Kes rohkem teab ning oskab öelda, et mingit lille on üliraske kasvatada, siis ruttu teada andma, et ma kindlasti ei istutaks miskit sellist! 

1.Võõrasemad( hea ja lihtne kasvatada, ma ei tapnud seda lille isegi korteris ära seega saan hakkama)

2.Hortentsia( Peaks olema püsilill, vähemalt see on nii ilus ja suurte õitega, et ma tahan seda)

3.Liiliad( muidugi ma ei tea väga midagi nende kasvatamisest)

4.Fuksia

5.Aster

6.Tulbid

Neid on veel aga mul ei tule kõik kohe meelde mida ma tahan!!!!! 

Kaalulangetus...

Nagu te teate, siis olen ma endiselt jännis oma beebikilodega mis juba 1,5aastat ei taha kuskile kaduda.Jaanuarist alustasin siis oma toidu piiramisega ja selle kahe kuuga olen ma 2 kilo alla saanud, kuid seda on vähe.
Ma peaks kaotama 10 kilo, et oleksin ideaalkaalus. Ehk siis 2 läinud, 8 veel.
Üks päev Mart ütles mulle:

M:" kuule, sa oled näost kuidagi peenemaks läinud".

Mina: " Ah, ma tänan. Eks ma ole vaeva ka näinud selle nimel " 

Olen ma jee vaeva näinud. Laisk olen!

Ma peaks käima iga päev jooksmas aga mu kuradi jalad ei lase, sest need valutavad nii kohutavalt. Sügisel ma avastasin, et esimene päev peale jooksmist enam ei valutanud.Jah , positiivne, kuid selle eest, järgmisel päeval peale jooksmist oli poole hullem kui ennem jooksma hakkamist! Seega, kahe otsaga asi. Jalutamas olen ma nüüd viimasel ajal rohkem käinud kuid varasematel kuudel ning sellest on kasu ka olnud, sest ma tunnen ise, et mu jalad on tugevamaks muutunud. 

Mart tõi ka mu poksikoti ära aga,kuna see on väikene kott, siis mulle see enam ei sobi.Seega läks müüki ära. ( Kes soovib siis roosa adidas kirjaga must poksikott)

Igatahes toitumist ma jälgin. 

Coca-cola ja magusad asjad igapäevaselt on menüüst välja jäetud. 

Vahel harva krõpsu/popcorni ikka näksin, kuid ei ole nii, et nädalas nüüd igapäevaselt. Korra nädalas või korra kahe nädala jooksul võib patustada.

Minu probleem on tegelikult see, et ma ei söö. Ma söön harva hommikust, kohvi joon ainult siis kui Mart hommikul kodus on ja teeb kohvi.Nädala sees see hommiku söömine on nagu ta on. Lihtsalt ei jõua. Lõunasöök jääb ka päris tihti vahele. Vahel ongi ainukene söök päevas õhtusöök, kuid enamasti on see suhteliselt rikkalik. 

Ma võin öelda, et ma tunnen, et see on viga.Ma ei tohiks süüa ainult ühe korra päevas, sest ma tunnen juba, et mul on energiast puudus.Mul ei ole tekkinud sellist asja nagu varem, et kui ei söö siis tahaks koguaeg midagi näksida. Ma isegi ei näksi enam päeval vaid konkreetselt sööngi ainult õhtul kui Mart koju tuleb, ehk siis kell 6.

Kõik see meenutab näljutamist aga no tegelikult ei olegi kõht vahel ennem õhtut tühi, seega ma ei leia, et ma ennast nüüd näljutaks, lihtsalt ma unustan söömise. Samas näljutades peaks see kaal ka nagu naksti langema aga kahjuks mul ei lange see nii kiiresti. Kuus 1 kilo on okei?? Mul oleks vaja motivatsiooni.Keegi võiks mulle mingi väljakutse teha..kas või need 30päeva väljakutsed. Et ma päris üksi ei peaks seda tegema, sest ma tean, et ma annan mingi hetk alla..

Mida ma peaks tegema, et see kaal kiiremini langeks? 

Millist kodust trenni te mulle soovitaksite?( Kahjuks kodust väljaspool trennides hetkel käia ei anna , aga loodetavasti tulevik võimaldab mulle ka väljas trennis käia)

Kuidas ma saaksin ennast sundida ikka 3 korda päevas sööma , mitte ainult õhtul? 

Panen siia lõppu ka ühe mõnusalt suvise pildi :) 

Võimalik kommenteerida ka anonüümselt!

Sheinside

Sheinside palus mul teha postituse oma lemmik toodetest.
Kui ma peaksin oma stiili kirjeldama , siis kindlasti on minu puhul silmapaistvaks värvid!
Ma armastan tohutult värve.Eriti ennem lapse sündi võis mind harva näha ainult mustas või valges.
Kõik kollase, sinised,punased...no nii ilusad värvid.
Igatahes esimese asjana jäi mul SHEINSIDE lehel silma see kleit:

http://www.sheinside.com/Blue-Sleeveless-Leaves-Print-Dress-p-204981-cat-1727.html

Need värvid on lihtsalt imeilusad. Loodetavasti on ka reaalselt need värvid sellised nagu pildil. Selle kleidiga ma ainult suvel väljas aega veedaksingi.Või läheks härraga kuskile sööma( unistus on ilus...romantikast on asi kaugel)

http://www.sheinside.com/Blue-Flare-Pleated-Midi-Skirt-p-198382-cat-1732.html

Siis jäi mulle silma see äge seelik. Ainult mind huvitab kas see reaalselt ka nii lai on nagu pildil?

http://www.sheinside.com/Beige-Long-Sleeve-Contrast-PU-Leather-Cat-Pattern-Sweater-p-157569-cat-1734.html

 Täpselt mulle! See on lihtsalt nii äge kampsik/tuunika! See kass seal peal on täpselt minu kassi      silmadega, kui ta on just mingi pättusega hakkama saanud!

     

http://www.sheinside.com/Navy-Sleeveless-Floral-Flare-Slim-Dress-p-205445-cat-1727.html

 Nii lihtne ja armas. Täpselt selliseks ilusaks soojaks kevad õhtuks kuskilt väikesel peokesel. See kleit on täpselt selline armsa tuju kleit :)

KAS OLETE TELLINUD SHEINSIDEST?KUIDAS OLETE SEALSE KAUBAGA RAHULE JÄÄNUD? VASTAB PILDILE JA SUURUSELE?

Küsin kuna ma tahan seda esimest sinist kleiti endale tellida :)

Lõpukleit

Meie oleme suure dilemma ees.Millist kleiti valida lõpetamiseks.Minu väike õde lõpetab sel aastal põhikooli ning ei suuda otsustada millist kleiti lõpetamiseks valida.
Kõige rohkem huvitab meid kas keegi on neid kleite reaalselt näinud ning oskab kommenteerida, kuidas kleit reaalselt välja näeb.
Mainin kohe ära ka selle, et tegemist on 16 aastase neiuga,kes on 180cm ning kellel on pikad punased juuksed.Väga silmapaistva välimusega neiu.

Üks mõte oli tal sellise komplektiga lõpetada:

Teine: 

Kolmas varjant (Tumeroosa kleit)

NB!Postitust võimalik kommenteerida ka anonüümselt!! 

Ja täna ma lihtsalt armusin Diana Kurvese loomingusse. Äkki kellegil on kappi seisma jäänud M/L suurus ja tahab sellle ära müüa :)

9 päeva veel.

Mida võtta kaasa Türki? 

Mida lähemale reis jõuab seda rohkem ma mõtlen mida ma kaasa pean võtma.
Ilmateade on nagu ta on.Alles paar päeva tagasi vaatasin, et lubas vihma ja äikest kahel päeval.Nüüd on juba muutunud see prognoos.

Ega ilmaprognoos muutub niikuinii iga päev ja arvatavasti siiski mingi vihmase päeva saame me ikka.Seega võtta enamus lühikesi riideid ja ka mingid pikad riided?Mina olen üksi kohvriga, seega sinna peaks mahtuma küll neid asju.
Kindlasti tuleb läpakas, fotoaparaat,sirgendaja jne kaasa. Enamus mõtlesin võtta siiski seelikud ja lühkarid, sest päikselist ilma on rohkem.


Kuidas ma suudan nädala ilma Hugota olla?

Ega ausaltöeldes ma ei kujuta ette ka kuidas ma ilma oma lapseta suudan nii kaua olla. Hetkel olen ma ilma temata maximum 1 öö olnud ja siis ka hommikul kohe lapsele järgi, et saaks vaid musitada ja kallistada.See aeg tundub nii pikk ilma Hugota. Ma kindlasti nutan seal nii, et silmad on paistes ja rikun enda puhkuse ära. Ta on ju nii memmekas mul. Enamus ajast on pea mu jalgevahel või ripub pükste külles. Mina olen a ja o tema jaoks...

Kuidas Härra lapsega hakkama saab? 

Vot see küsimus piinab mind kõige rohkem, sest ma tunnen Marti liiga hästi.Asi ei ole usalduses vaid selles, et ma tean kuidas ta liiga kergelt närvi läheb.Eriti just siis kui laps jonnib ja kui laps jonnib öösel.Sellepärast ma natukene kardan, sest tavaliselt olen ju mina see kes haarab lapse ja ta maha rahustab. Alles paar päeva tagasi juhtus öösel see, et Mart pidi hommikul kell 6 tõusma ja tööle minema aga poiss tegi ennem nelja meil sellist tranglit.Sellist asja ei ole ammu juhtunud.Viimati juhtus siis kui poiss oli väikene ja gaasid piinasid.Mart läks täiega närvi ja lõpuks kolis vihast elutoa diivani peale magama. Mina haarasin lapse ja võtsin enda kaissu. See oli tegelikult eilne päev. Mina magada ei saanud, sest poiss peksis mind voodist välja ja ise magas pepu püsti rahulikult und. Kolisin jalgade juurde kägarasse magama aga kuna mina jalahaige ei suuda pikalt kägaras olla, siis vaikselt läksin Mardi kohale magama. Seal ma siis 15 minutit sain rahulikult olla, kui üks vend tuli mind oma peaga nügima ning sellepeale ärkas. Teesklesin, et ma magan ja esimese asjana pani poiss voodist jooksu ja läks issit otsima.

Mida ma ootan sellelt puhkuselt?

Ma tahan lihtsalt puhata ja eemale saada igapäevastest probleemidest. Ma tahaks jubedalt lapsest puhata aga ma tean, et lapsest puhkamiseks läheks vaja vaid ühte päeva ja ma saan paar kuud jälle normaalne olla.Seega nädal aega lapsest eemal....nagu ma varasemalt kirjutasin, ma ei kujuta ettegi, 

Sellest puhkusest võtan ma kõike ja loodetavasti tagasi saabudes tunnen ma ennast jälle nagu inimene. Kui te vaid näeksite milline ma hetkel välja näen. Juuksed on sorakil, vahel ma ei jõua enda juukseidki kammida enne kui Mart koju jõuab. Kodus seljas on mingid rõvedad dressipüksid ja tavaline topp, sest ma tean, et mul pole mõtet selga panna korralikke riideid ,kuna õhtuks on need niikuinii mustad. Meil on pesumasin olemas aga no kes see viitsib neid riideid sealt masinast välja võtta ja restile kuivama panna.( Siin jälle endiselt vihje juba teist aastat Mardile" Ma tahan pesunööri").Tegelikult ma jälgin oma kaalu ja üritan alla saada aga nüüd kui see reis tuleb. No camoon meil on kõik hinnas! Ma pugin ennast seaks seal aga peale seda võtan ennast jälle kätte. Saan ehk enesekindluse ka tagasi. 

Kas keegi teist on Avena Resort & Spa hotellis peatunud?

Milline arvamus sellest hotellist kujunes?

Kuidas olid söögid? 

Kuidas magamisruumid olid? 

Ega kui kedagi seal peatunud pole , ei ole ka hullu. Eks ma ise kirjutan oma reisist samamoodi siia blogisse. Oleneb kuidas aeg lubab. Wifi oli ju hotellis olemas. 

Kuidas tellida turvaliselt pulmakleiti

Peale eilse postituse avalikku jagamist kirjutasid mitmed inimesed mu facebooki postkasti küsimusi kuidas tellida pulmakleiti ja kust täpsemalt. Mina isiklikult olen pulmakleite tellinud ainult ebayst. Kindlasti tekib küsimus miks? Ebay on minu arvates kõige turvalisem koht kust tellida selliseid kallimaid asju, kuna pole ohtu rahast ilma jääda. Grupis küll kirjutati, et alist saab ka raha tagasi, kuid mina isikult aliexpressi ei usalda kuna olen seal väiksemate ostude pealt samuti raha kaotanud.Võibolla ma lihtsalt ei oska Aliexpressi nii hästi kasutada. Ebayst teed sa makse läbi paypali, mis on üks turvalisemaid viise, kuna juhul kui ebay otsustab, et raha tagasi ei kanta , on võimalik uuesti alustada protsessi paypalis, kust lõpuks õnnestus raha tagasi saada( juhul kui ostja ei valeta, et kaup saabunud ei ole/raha tagasi saadud pole). Vahel ma mõtlen miks inimesed ise ei telli endale odavalt asju. Minul on swedbanga deebetkaart ning sellega saan ma võib öelda, et igalt poolt tellida.Vajalik on interneti pangas ära täita "turvalised ostud" ning peale seda saab ostlema hakata.

Aliexpressist tasub alati vaadata tagasiside, mida positiivsem on seda suurem võimalus on oma kaup kätte saada. Alati ei loegi see %, tuleb jälgida ka seda, kui palju on varem müüjalt ostetud.

Lisan teile veel ühe kleidikese, mis sai tellitud.Muidugi seljas on see mul hetkel, kui väike punu juba ees oli.Kleit ise oli täiesti maani, hästi hõljuv ning lõpetamiseks täiesti sobilik.Tegelikult oli veel üks roosa maani pidulik kleit, kuid ma ei leia enam sellest pilti ülesse.
.
Tellida soovitan : http://www.chicnova.com?fsafid=154,
ebay.com,
ebay.de,
ebay.it.
Kui on julgust ja oskusi siis ka Aliexpress.com

Hiina kaup...halb?Hea?

Märkasin, et üks neiu jagas facebooki grupis "Ostan müün reeglite vaba" oma blogi postitust kus ta oli Hiinast tellitud kaubast reaalsed pildid ning kommentaarid lisanud.Mõtlesin, et tegelikult varasemast on ka mul pilte kleitidest mida kindlasti paljud inimesed näha tahaks.Näiteks pulmakleidid, enamus tegelikult ei julge Hiinast kleiti tellida, sest kardavad, et tulemus on selline:

Ma võin öelda, et mingil määral ei vasta tõesti ebay/ali-st tellitud asjad ootustele, kuid paljud asjad siiski on isegi ilusamad kui müüja pildil. Toon teile näiteks 2 pulmakleiti:

Antud kleit vastas täpselt ootustele, oli piisavalt pikk, lastud teha oma mõõtude järgi ning istus kehas ideaalselt.Kleidi hind oli umbes 89-95€.

Selle kleidi jaoks ei jätku sõnu, kuna tegemist on lihtsalt võrratu pulmakleidiga mille kandja saab ennast tõelise printsessina tunda.Kõik oli ideaalne ning sellise printsessi kleidi saab Aasiast tellida alla 200€ eest. Vahel vaatan "say yes to the dress" ning need hinnad on ikka uskumatud seal.Sellesuhtes soovitan ma neiule, kes kaalub antud kleiti tellida seda teha, sest see kleit on võrratu ning iga naine tunneb ennast selles nagu printsess. Tegelikult on mul pidulikest kleitidest veel pilte kuid need jätan järgmise postituse jaoks. Varasematele lugejatele: Ma ei muuda oma blogi moeblogiks, endiselt jääb see selliseks nagu oli. Lihtsalt näitamiseks paar postitust vahele.

14 päeva veel!!!!

Ainult 14 päeva veel.Paljud on küsinud mis siis juhtuma hakkab, ning mida ma siin nii salajases hoidnud olen.Eks üllatus moment on suur ,kuid tegelikkuses on lihtne reisile minek.
Nimelt sel aastal otsustas ema oma sünnipäeva pidada Türgis, Alanyas ning ka mina olen minemas.Aprilli alguses ühel reede öösel kell 5.30 läheb lennuk ning tagasi oleme nädala pärast.Seekord lähen ma ilma Mardi ja Hugota.
Ma ei kujuta ettegi kuidas ma selle nädala ilma nendeta hakkama saan ,kuid eks puhkust on tõsiselt vaja.Saab korraks mõtted eemale ning nädal aega ilma kohustusteta olla.Kahjuks on see elukene nii ära kurnanud,et ema üllatus tuli tõelise üllatusena ning õigel ajal. Alanya on vahemere ääres asuv puhkuse linnakene kus me nädalakese puhkame.
Peatume me ühes Alanya kaunis 4* hotellis mis vähemalt piltidelt näeb väga luksuslik välja.Tuba jagan ma Mardi asemel oma väikese õe Kerttuga.Plaanin sellest puhkusest kõike võtta ning usun,et sellest piisab terveks järgmiseks aastaks,et jälle vinks vonks olla.
Kõige suurem mure on mul Hugo pärast,kuna Mardil ei ole sellist külma närvi nagu mul.Tähendab ega mul vist enam polegi närvidest miskit järgi.Loodan,et Mart oma ema nüüd terve nädal Hugoga ei piina.Tundes teda,siis ei usu ma,et ta poisiga kodus on..

Haigus murrab ka kõige tugevamad...

Vahel murrab gripp ka kõige tugevamad, nii me Hugoga nüüd olemegi kaks haiget. Mina muidugi see kõige hullem. Ega tavaliselt ma ei olegi eriti tihti haige aga kui haigeks jään, siis päris raskelt. Eile oli tohutu peavalu, nii, et pidin minema varakult voodisse , sest ei suutnud lihtsalt üleval olla. Hugo on samamoodi tõbine aga ega tema tuttu ei jäänud ja ma ei saanud ka normaalsel ajal magama, sest üks väike vend tuli ja ahistas mind koguaeg. Eile hommikul ei olnud hullu midagi,seega mõtlesime, et lähme käruga minu vanemate koju pisikese beebiga mängima ja eks me sealt selle külma kehasse saamegi.Käisime pontsikuga mängimas ja no ma nii laiska koera pole kunagi näinud. Tavaliselt kutsikat on ikka ülienergilised aga see ei viitsi mitte midagi teha. Viisin ta õue pissile ja niipea kui trepile tõstsin viskas pikali ja magas.Tõstsin ta siis trepi alla ja viskas sinna samamoodi magama.No on alles laiskvorst.Tõusis püsti ja läks ukse juurde ning küsis tuppa.-

Üritan siis jälle blogida aga väikesed näpud tahavad vaikselt arvutit välja lülitada, seega ma ei imesta kui ühel hetkel see ka õnnestub ning arvuti kinni läheb. Mõtlesin tegelikult, et kirjutan natukene ka Hugo allergiast.Nimelt, juba sünnist saadik on ta mul hästi allergiline.Tegelikult ju olen ma ise ka, lapsena piinas mind koguaeg allergia..ma olin täiesti punane ja millest see oli, ei teata siiamaani. Mul on ka hetkel kätel allergia, kuid see enamasti tekib siis kui on hästi pingeline ja stressi rikas aeg.Lisan paar pilti Hugost, milline allergia tal peale sündi oli: Me oleme käinud väga palju uuringutel kuid mitte midagi ei ole selgunud, sest arstid ei tea mis seda tekitab.Lisaks kehalisele lööbele on tal ka päikese allergia. Kui ma temaga õue lähen ja päike näkku paistab hakkab ta aevastama. Pole üldse kerge lapsega keda piinab allergia, kuna temast on nii kahju, sest see ju sügeleb kohutavalt. Me just lootsime, et laps ei saa minu allergiat, kuid siiski sai ka tema selle endale. Loodetavasti kasvab sellest ilusti välja, sest minul kadus see 10 aastaselt kui peale sünnitust tekkis järsku tagasi.

Niiii väsinud

Nagu ma eelmises postituses kirjutasin,siis täna mul oli kaks töövestlust.Minu päev algas kell kaheksa,minu õnneks on Mardil sel nädalal õhtune vahetus,seega sain ma autoga linna.Esimene vestlus oli kell 11,mille pakkumisega jäin ma rahule.Ainukene mure on,kui mulle peaks õhtune vahetus sattuma,siis ei saa ma kuidagi koju.Kui seal käidud,jalutasin ma solarise juurde ning sõitsin marsaga ülemistele.Sealt hakkasin lennujaama kõrvale tehnoparki jalutama kus, gps mind täiesti valesti juhatas.Inimkaart on siiski rohkem usaldusväärsem kui telefoni kaart. KÄIDUD/OLDUD jõudsin kella poole kolmeks ülemistesse tagasi ning asusin sealset t-särgi poodi otsima.Kahjuks nende pakutud palk mulle ei sobi kuna kuus pean ma juba maha üle 100eur sõitma. PÄEVA LÕPETAS SEE,ET NELJASE BUSSIA,SAIN KOJU.Söömata-joomata. Koduvõti oli ka Mardi autosse unustatud,seega läksin oma lapse juurde ning kell 7 sain.oma koju alles.Igatahes, üks sitt päwv seljataga.Hetke seisuga ma olen suremas.Jalad niimoodi valutavad,et olla ei oska.Ma ei kujuta ette kuidas ma täna magan üldse nende jalgadega...

Eile, Täna, Homme

Kuna ilmad on nii tohutult imelised, siis oleme enamus päeva õues veetnud. Eile käisime näites Mardi vanemate juures.Sinna tuli ka Kristi oma pisikese nunnukesega tänu millele oli ka Hugol põnevam. Muidu uitas üksi ringi ja mässas mullamuti hunnikutes. Mart jäi ka pildile oma õlle ostmisega. Jäädvustasin ta salaja pildile, ega härra muidu õlut ei osta aga ta isa tellis kasti õlut.Enamasti ostab ta kaasa sauna õhtutele paar õlus, see ka kõik. Eile käisin ka kaltsukates, sest Hugole oli kiiresti vaja kevad papusi. No ei ole kuskil miskit. Meil oli üks paar aga üks papu õnnestus poisile kuskile nii ära peita, et siiani välja pole tulnud, eks nii need asjad kaovadki.

Täna ärkasime samuti varakult ja läksime jälle õue.No, ilmad on soojad ja mõnusad , lihtsalt peab lapsega õues käima ja ilma nautima. Varsti kui Hugo ärkab lähme minu vanemate juurde, siis nad said endale uue beebi. Hiljem lisan ka pildid aga korra poodi minnes õnnestus ka näha seda nubli, no nii nunnu. Aga hommikul oli üks korralik avastus ka. Üks värdjas oli öösel rõdupealt alla oksendanud, nii, et kõik rõdud on täis ja ka all olev Mardi auto oli ropsine.

(Muudetud kl 22.30) Varasemalt lubatud pisikese beebi pildid.No nii nunnukene.Täpselt nagu väike mõmmik.Igatahrs lisan nüüd ka selle,et homme on mul mitu töövestlust ning kirjutan mõni päev neist ka pikemalt.

Pisarad Ja Mänguväljak

Vot ma olen seda sorti inimene, kes ei suuda nutta. Pressi palju tahad aga pisaraid välja ei tule. Olen ka varem kirjutanud sellest, et raseduse ajal oli lihtne. Ma nutsin iga asja peale.Mardil tuli vaid korraks natukene häält tõsta ja juba pisarad voolasid.Aga mis oli ennem ja mis on nüüd peale rasedust, no tahaks vahel lihtsalt ennast tühjaks nutta aga ei tule neid pisaraid. Aga täna hommikul üle pika aja said need kraanid lahti ja lõpuks ometi sain ennast tühjaks nutta. Teate kui hea tunne see on? Lihtsalt ennast tühjaks nutta kui pool aastat pole ühtegi pisarat tulnud?See on täielik kergendus.Vahel on ikka vaja nutta. Ole kui niivõrd tugev inimene aga vahel on vaja nutta.

Eile tulid mulle õed külla ning otsustasime, et läheme ilusa ilma puhul õue. Kuna käru läks ära siis läksime me jalutades. Võtsime ette pika teekonna, kus Hugo enamus ajast lihtsalt jalutas.Peaks mainima, et talle meeldib rohkem muru peal käia kui teepeal jalutada.Käisime vanaemal külas , jõge vaatamas ja siis jalutasime juba tagasi ning lõpetasime majade vahel oleval mänguväljakul. Hugo avastas, et liiva laiali visata on päris vahva. Kilkas ja naeris seal. Minu juurde tuli aga üks väike poiss, kes hakkas mulle rääkima oma autost ning kuidas ta siia liivakasti auto tee tegi. Poiss oli kolme aastane ja ütleme nii, et ta oskas rääkida aga ta rääkis väga arusaamatult. Ma ei hakka midagi järeldama, kuid arvan,et tollele poisile kodus väga palju tähelepanud ei pöörata, kuna ta rääkis põhimõtteliselt natukene rohkem kui Hugo. Pudi keelt oli päris palju. Ma ei tea kuidas teistega on aga mina ei laseks elusees oma kolme aastast last mänguväljakule üksi mängima. Kui ka laseks, siis enamus ajast ma lihtsalt istuks rõdul ja jälgiks teda kulli pilguga. Esiteks seal on päris ohtlik, kuna ütleme nii, et 50% seal sõitvatest autodest peavad kinni õuealal olevast kiirusepiirangust ning lapsed on ettearvamatud. Mänguhoos võivad joosta teele või sada asja võib seal juhtuda. Ma ei ütleks, et ma oma last nüüd päris vatitupsu sees hoiaks, kuid no mina ei laseks oma väikselt last üksinda niimoodi õue. Oleks , et elaksin siis kuskil eraldatud kohas kus liiklust on vähe, kuid siin..EI. Minu lapsepõlv sai veedetud samuti enamus ajast naabripoisiga õues, kuna olime ühe vanused, kuid mu vanemate kodus põldude vahel ei ole ka liiklust, mille pärast peaks muretsema. Mitte midagi ohtlikut seal ei ole. Muidu meenub mulle üks seik sellest, kui me väikesed olime ning leidsime mõlemad kroonides mingid sendid ning otsustasime poodi minna. Kujutate ette, kaks last kuskil 4-5 aastased leiavad sendid ja tahavad poodi minna. Ma oma ema asemel oleks südamerabanduse vist saanud.Aga no me saime karistada ka. Koduaresti, kuid ega need eriti pikalt ei kestnud, sest õue taheti ju mängima minna ja ema ei viitsinud meie jonni toas kuulata. Tegelikult mul oleks nii palju oma lapsepõlvest kirjutada aga ma jätan selle järgmiseks korraks, kuna Hugo segab minu trükkimist. Vajutab siin paremal pool aga nuppe ja ma kustutan teksti...

Tahan oma maja!!! Tahan!

Ma tahaks nii väga elada juba oma majas, mitte mingis korteris.Ma ütlesin Mardile ka, et ma võtaks meile lausa küülikud.Poisil oleks nii põnev nendega. Ma ütlen ausalt, et ma käiks lapsega koguaeg õues aga no ma ei viiiitsi minna 4ndalt korruselt käruga alla ja seda pärast ülesse tagasi tõmmata. Oma majas oleks palju lihtsam, paned lapse riidesse ise lähed toimetama ja las ta siis jookseb seal ringi. Mardi maatükile on võimalus teha oma aed ja maja aga no ei oska kuskilt alustada. Seal saaks lapse isegi üksi õue jooksma lasta. Oleks oma maja me võtaksime endale ka koera, kes kodu kaitseks.Oijah, saaks lõpuks ometi kuskilt alustada. Lähen ka tööle, saame jalad alla ja suvel võiks juba alustada vaikselt ehitusega, kasvõi selle saunamajakse valmis teha, kuhu eesruumi saaks teha ka väikese magamis koha, kus suvel ööbida. Vahel ma mõtlen ikka , kui vahva oli oma majas elada. Sa võid kasvõi alasti õue minna ja kedagi ei koti see. Selline pisikene majakene oleks ideaalne,ma ei vajagi rohkemat kui lihtsalt pisikest majakest.

Minu unistuste maja oleks muidugi suur ja avar.Hästi palju täispikkasi aknaid.Oehh, aga selline saunamajakene ajaks ka alguses asja ära.Peaasi, et magamis koht oleks ja oma suur aed kus saaks suvel toimetada. Käisime ka mingi aeg seal maa peal ja no ei oska kuskilt alustada.Kõigepealt tuleks maa ära siluda ja natukene puid maha võtta ja siis alustaksin ma juba oma aia tegemisega. Riisuks ka mässaks seal. Isegi kassi võtaks sinna möllama, peaasi, et ära ei kaoks , siis on jama.

Mis saab?Mis saab?

Teine päev ja juba teine pakkumine. Eile õhtul helistati mulle samuti aga ma ei jõudnud vastu võtta ja tagasi helistada, sest kiire oli.Seega hetke seisuga on mul 2 tööpakkumist aga ma jahin ja loodan kahe teistsuguse töö peale, kust ma veel vastust saanud ei ole, sest need töökohad on sellised, kus ma käiksin rõõmuga. Igatahes mul tekkis eile paanika, et kus kurat me tegelt ka lapse panen kui ma pean tööle minema? Jah, ma pean tööle mine seoses asjaoludega , sest ma ei taha elada elu kus peab igat senti lugema. Tahaks ka oma lapsele midagi ilusat lubada. Minu vanemahüvitis on niigi alla miinumumi, seega sellega toime ei tule.Ütleme nii, et sellesuhtes üks miinus on see, et kui kohe peale kooli lõpetamist laps saada, siis vanemahüvitis on kahjuks väga väike. Sellepärast positiivne oleks ennem paar aastat tööd teha ja siis laps saada, et perioodil kui lapsega kodus oled on rahaline hüvitis piisav.Aga noh, ma ei teinud last raha pärast aga vigiseda on ikka tore. Järgmisega lihtsalt tead, et ennem tuleks korralik vanemahüvitis välja teenida, et 1,5a lapsega kodus hüvitist nautida.

Igatahes, kuhu teie lapse paneksite? Mardiga rääkisime aga tema arvas, et mu ämm ei suuda temaga niimoodi pikalt hakkama saada , sest olgem ausad.Ta on mul ilge väänik-präänik. Isegi minul noorel inimesel on temaga raske, ega ma siis niisama tihti hullumajja mineku ääre peal ei ole. Igatahes täna, ma otsustasin, et võtan ühe vaba päeva.Lülitasin andmeside ja väljuvad kõned välja ning andsin oma nuti nuti lapsele. Sellist asja juhtub harva, kuid ma saan olla täiesti niisama. Ma saan teha läpaka lahti ilma, et keegi mulle ameerika jalgpalli tormijooksu teeks! Ma saan pesta täiesti rahulikult nõusi, ilma, et üks vend mul prügikasti ust lahti kangutaks või mind oma pepuga nurka suruks. Mul on tuba korras..jah see on uskumatu, sest teda ei huvita miski muu peale mu nutitelefoni. Ma saan isegi rõdu peal käia, kasvõi iga 10 minuti tagant.Kõige naljakas on see, et kui tekib väike paus ja ta avastab uuesti selle telefoni. Ta lihtsalt hiilib vaikselt magamistuppa, läheb voodi peale, viskab siruli ja siis mängib, et ta räägib telefoniga " Tauu, mis teed? tatatatplaplaplatetete! No, väikse laste oma keel..alguses saad aru aga lõpp läheb kaduma. Nüüd on ära õppinud ka selle, et näitab näiteks puldile ja küsib " mis see?". Jah, mu laps on rääkima hakanud. Ja nüüd on hakanud ka see Hugo: " Emme, emme, emme....eee emmme....emme, iss?hahaha...emmme? Mina" ja, emme siin, emme on siin!!!...issi on tööl, mis sulle nalja pakub? siiin!". Meie päevad mööduvad nüüd niimoodi. Eile panin ühe käru müüki ja mõtlesin kas jätan ta üksi, et käru tuppa tuua või ei. Ladusin talle kõik puldid ja arvutid ette, et ta kisama ei hakkaks ning käisin all käru järgi ära. Astusin uksest sisse ja jälle " EMMMMMMEEE".

Kirjutasin hommikul Mardile Facebooki : Mina" Ma tegin su makse ära" Tema " Okei" Mina"Poiss näris paroolikaarti samal ajal ja pärast vajutas klõpsti arvuti välja" Tema:"Vaikselt" Mina:"Mhm, sujuvalt tuli see väike näpp ja vajutas just õiget nuppu"

Tööotsingud.

Mõtlesin , et oleks aeg tööd otsima hakata, sest vanemahüvitis saab paari kuu pärast läbi ning ei tahaks ka päris ilma rahata olla. Eile tegin enda CV ning täna juba tuli esimene pakkumine. Pakkumine kohale, kuhu ma isegi ei kandideerinud. Paar tööpakkumist olid väga head kuhu ma kandideerisin, aga kui sinna ei kutsuta, siis võtan vastu antud pakkumise. Töövestlus on nüüd järgmise nädala lõpul. Kindlasti tekib küsimus kuhu ma Hugo panen. Ainukene idee mis mul praegult pähe tuleb on paluda oma ämmal last hoida neil päevadel kui ma tööl pean olema, sest lasteaeda ehk saab ta alles septembris.Oleneb kuidas kohti jagub, sest Hugo sündides panin ma ta alles 2016aastast lasteaeda aga nüüd muutsin enda avaldust, et äkki saab ka sellest aastast.Kuidagi peab ta õpetama ka potil käima ning siis on lasteaia laps valmis.Ma usun, et lõpuks kui lasteaeda saab , siis talle meeldib seal väga.Vahel ongi lapsest nii kahju, sest tal on kodus igav..kõik on päevast-päeva sama.Mänguasjad on juba igavad.Palju lahedam oleks teiste lastega lasteaias olla.Aga esialgu, peab paluma ämma. Tööd otsin ma muidugi graafiku alusel, vähemalt esialgu. Ka õpingute mõtet pole ma siiani maha salanud. Loodetavasti saab Hugo sügisel lasteaeda, sest siis oleks poole lihtsam töö kõrvalt ka koolis käia, sest ei tahaks Hugot kellegi hoolde igaks päevaks jätta. Nädalavahetustel oleks muidugi lihtsam , sest saab lapse Mardiga jätta, kuid nädala sees läheks raskeks.

Tahate te näha milline üllatus mind hommikul ees ootas kui elutuppa astusin?

Ilus eks? Ma koristasin eile ennem välja minekut toa täiesti puhtaks. Mart jäi lapsega koju ning tulemus on siis selline. Ma ei tea kas tõesti nad teevad seda meelega, et ükski mu päev ei mööduks ilma, et ma ei peaks koristama?

Lilled, Lilled , Lilled..

Esiteks, kaunist naistepäeva kõikidele naistele kes mu blogi loevad!

Minu härra otsustasin eile mulle lilli tuua aga ma keeldusin neid ukse pealt vastu võtmast, sest õige päev on ju täna! Läks siis löntat-löntat vaasiga teise tuppa ja üritas enda arust peita. Lootsin, et mulle tuuakse täna lilled koos kohvi ja koogiga voodisse, et ma siiski olen super naine terve aasta olnud aga oh ei, kui meelde tuli siis toodi lilled. Aga ma ei jonni, vähemalt toodi. Magasin täna ennast üle pika aja välja ja täitsa hea on olla. Öösel nägin kõva und, jalutasin oma sõbrannaga vanemate kodu poole ja siis vaatasin kuidas sõdurid põllu pealt suuskadega suusatasid( NB!Lund maas ei olnud). Koguaeg kuskil sõda, näen juba uneski... Igatahes, stress vist möödus korraks, sest magada sain ma ju üle pika aja. Hetkel ka lihtsalt istun diivani ja blogin, kuigi köögi nurk ajab mustadest nõudest üle.Ma juba vaikselt vihjasin Mardile, et ma ei viiiiitsi pesta, siis selle peale öeldi " Ära pese siis". Ehk pääsen täna nõude pesemisest ja Mart võtab selle ise ette. Nõudepesumasinat ta mul korda teha ei taha, seega miks minul peab lisa töö olema. Niigi raske lapsega kodus toimetada, sest korda ei hoia siin keegi. Häbi kui keegi uksest sisse astub. Vähe sellest, kassile on liiva vaja , sest see liivakast haiseb juba. Mart võttis täna ette ja puhastas pesumasina ära.. ma võtan seda kui vihjet minu pihta, et ma peaks pesu pesema hakkama.