Wednesday, March 11, 2015

Mis saab?Mis saab?

Teine päev ja juba teine pakkumine. Eile õhtul helistati mulle samuti aga ma ei jõudnud vastu võtta ja tagasi helistada, sest kiire oli.Seega hetke seisuga on mul 2 tööpakkumist aga ma jahin ja loodan kahe teistsuguse töö peale, kust ma veel vastust saanud ei ole, sest need töökohad on sellised, kus ma käiksin rõõmuga. Igatahes mul tekkis eile paanika, et kus kurat me tegelt ka lapse panen kui ma pean tööle minema? Jah, ma pean tööle mine seoses asjaoludega , sest ma ei taha elada elu kus peab igat senti lugema. Tahaks ka oma lapsele midagi ilusat lubada. Minu vanemahüvitis on niigi alla miinumumi, seega sellega toime ei tule.Ütleme nii, et sellesuhtes üks miinus on see, et kui kohe peale kooli lõpetamist laps saada, siis vanemahüvitis on kahjuks väga väike. Sellepärast positiivne oleks ennem paar aastat tööd teha ja siis laps saada, et perioodil kui lapsega kodus oled on rahaline hüvitis piisav.Aga noh, ma ei teinud last raha pärast aga vigiseda on ikka tore. Järgmisega lihtsalt tead, et ennem tuleks korralik vanemahüvitis välja teenida, et 1,5a lapsega kodus hüvitist nautida.
Igatahes, kuhu teie lapse paneksite? Mardiga rääkisime aga tema arvas, et mu ämm ei suuda temaga niimoodi pikalt hakkama saada , sest olgem ausad.Ta on mul ilge väänik-präänik. Isegi minul noorel inimesel on temaga raske, ega ma siis niisama tihti hullumajja mineku ääre peal ei ole. Igatahes täna, ma otsustasin, et võtan ühe vaba päeva.Lülitasin andmeside ja väljuvad kõned välja ning andsin oma nuti nuti lapsele. Sellist asja juhtub harva, kuid ma saan olla täiesti niisama. Ma saan teha läpaka lahti ilma, et keegi mulle ameerika jalgpalli tormijooksu teeks! Ma saan pesta täiesti rahulikult nõusi, ilma, et üks vend mul prügikasti ust lahti kangutaks või mind oma pepuga nurka suruks. Mul on tuba korras..jah see on uskumatu, sest teda ei huvita miski muu peale mu nutitelefoni. Ma saan isegi rõdu peal käia, kasvõi iga 10 minuti tagant.Kõige naljakas on see, et kui tekib väike paus ja ta avastab uuesti selle telefoni. Ta lihtsalt hiilib vaikselt magamistuppa, läheb voodi peale, viskab siruli ja siis mängib, et ta räägib telefoniga " Tauu, mis teed? tatatatplaplaplatetete! No, väikse laste oma keel..alguses saad aru aga lõpp läheb kaduma. Nüüd on ära õppinud ka selle, et näitab näiteks puldile ja küsib " mis see?". Jah, mu laps on rääkima hakanud. Ja nüüd on hakanud ka see Hugo: " Emme, emme, emme....eee emmme....emme, iss?hahaha...emmme? Mina" ja, emme siin, emme on siin!!!...issi on tööl, mis sulle nalja pakub? siiin!". Meie päevad mööduvad nüüd niimoodi. Eile panin ühe käru müüki ja mõtlesin kas jätan ta üksi, et käru tuppa tuua või ei. Ladusin talle kõik puldid ja arvutid ette, et ta kisama ei hakkaks ning käisin all käru järgi ära. Astusin uksest sisse ja jälle " EMMMMMMEEE".
Kirjutasin hommikul Mardile Facebooki : Mina" Ma tegin su makse ära" Tema " Okei" Mina"Poiss näris paroolikaarti samal ajal ja pärast vajutas klõpsti arvuti välja" Tema:"Vaikselt" Mina:"Mhm, sujuvalt tuli see väike näpp ja vajutas just õiget nuppu"

Motivatsioonist ja niisama mõtteid.

Täna läbides järjekordset koolitust tunnen, et on aeg järgmine samm teha, sest tarkust on juba omajagu kogutud. Ees on veel kolm koolit...