Jap, viimane postitus oli 17.september.
Mis teha , kiire kiire on koguaeg.
Rutiine elu võtab võimust.
Tööle-koju-koristama-pesema-magama-tööle-koju-magama-koristama-süüa tegema-lapsega õue-tuppa-koristama-pessu-magama-tööle-koju-magama.
Olgem ausad,tegelikult ma ei ole selline vahetustega töö inimene. Tegelikult tahaksin ma käia E-R 9-17ni tööl, sest selline eluviis annaks mulle rohkem aega muude asjadega tegelemiseks.
Lühikene nädal tööl on muidugi kergem ja meeldivam aga kahjuks ei jõua selle ajaga väga palju ära toimetada. Lasteaed on meil jäänud hetkel kõrvale. Täname ämma kes on meie kukununnumusirullikest hoidnud. Aga selline asi peab lõppema, ega ma last siis selleks lasteaeda pannud, et ta seal lihtsalt kirjas oleks.
Olukord on keeruline, sest mõlemad peame tööl käima. Seega tuli otsustada, kes meist koduseks jääb.
Mina? Jah, algus oli selline varjant kuid minu armas ülemus andis mulle võimluse 2 nädalat last lasteaiaga harjutada. Seega ma olen lapsepuhkusel 2 nädalat ja selle ajaga pean ma lapse lasteaiaga harjuma saama.
Mart on nagu ta on.Väike õrna südamega mõmmik, kes ei suuda last lasteaeda jätta, mistõttu pole sellest harjutamisest midagi välja tulnud. Karm emme võtab nüüd asja enda kätte.
Jumal tänatud, et ma sain 2 nädalat puhkust, sest ega ikka ei taha ka töölt ära tulla,sest oma sissetulek on hoopis parem kui elada mehe kulul.
Mehe kulul elamine minu jaoks oleks siiski natukene alandav ka, sest ma ei saaks ju mitte midagi endale ja lapsele lubada.
Enamasti kui me Mardile shoppamas käime ja ta näiteks pakub, et ostab mulle midagi siis arvate, et ma lasen?
Noup, eneseuhkus on liiga suur, et lasta mehel endale midagi osta?
Sellest ei ole ma siiamaani lahti saanud, kuigi see uhke naine on ennast ikka korralikult tänu kooselule tagasi tõmmanud.
Käisime Hugoga ka üks päev pildistamas. Eelmisel aastal tegime selliseid mõnusaid sügiseseid pilte ja ega ka see aasta halvem olla saa.
 |
| Eelmine aasta. |
 |
| Avastasime maja tagant mõnusa liivakasti, kus aega veeta. |
