Sick World/Magic

Mõtlesin, et elan ennast natukene välja.Täna rääkis ema mulle midagi mis ajas mind nii marru ja kasvatas seda viha veelgi.Nimelt ma ei saa aru, miks oma lähiinimesed on nii kahepalgelised mitme pe*sega inimesed.Mind ajab see nii marru miks ei võiks inimesed kokkuhoida kui lähisugulasi on niigi vähe.Ma võin öelda seda, et ma ei salli oma tädi absoluutselt.Põhjus peitub selles mida ma ei unusta iial. Kunagi mu oma tädi lubas meid õega kooli ees maha lasta kuna tema tütar jooksis kodust ära.Miks ära jooksis, see polnud üldse meiega seotud aga oleks hiljem tulnud mõni vabandus.Eii!Kõige haigem on see, et mu oma õde suhtub sellesse inimesse veel postitiivselt.Kunagi rääkis mulle, et tädi oli veel mu ema maha teinud umbes, et tema on süüdi , et me ei suhtle.Huijaaa, alusta iseendast!Oleks ma olnud oma õe asemel, siis ma poleks ennast tagasihoidnud!Mind ajab nii marru ja kui see inimene peaks kunagi minupoole pöörduma ja mu pere maha tegema siis mina oma suud kinni ei hoia.Kõigepealt võiks alustada iseendast!!Lootsin ka ise, et äkki on miskit muutunud aga siiani on tegemist kahe persega inimestega!

No sorri, ma tean, et te seda postitust siin loete , sest üks ühine sugulane loeb seda niikuinii ja räägib sellest.Võibolla ongi parem kui see teieni jõuab , sest ega see, et ma naeratan ei tähenda, et ma oma suhtumist muutnud olen.See ei muutu kunagi. Ma olen oma ema tütar, samasugune nõid nagu tema, nagu vanaema , nagu vanaisapoole vanaema! Jah, sealtpoolt oli keegi raudpolt nõid, sest kust ma muidu oma erilise võime saanud olen! Ma olen eriline inimene ja ma sain sellest juba lapsest saati aru. Miks, selle jätan ma omateada.

Nõiad on me suguvõsas juba ammu olnud. Vanaema juba kutsuti nõiaks. Jaa vaadake mind imelikult kuid tõsi see on. Elavad inimesi tuleks rohkem karta kui surnud.Sest nemad üritavad lihtsalt kontakti luua , kuid elavad inimesed teevad oma soovide saamiseks kõike, lähevad kasvõi üle laipade. Minu vanemate kodus elab keegi, kes sellest pole ma veel aru saanud kuid märku on ta endast väga palju andnud. Toon paar näidet mis minuga juhtunud on. ( mõne asja peale on isegi mart kartma hakanud) 1.Ema oli operatsioonil.Vaatasime rahulikult telekat kui see otsustas mitu korda ennast välja lülitada.Arvasime, et äkki on puhkereziimil.See selleks. Järsku kuulsime kuidas keegi astub välisuksest sisse ja sisemise ukse link hakkas alla vajuma.Minu esimene mõte oli, et keegi murrab sisse.Mina siis hoidsin seest poolt linki kinni ja teiselt poolt surus keegi linki alla.Hirmus käiksin õel tuua puuhalu mulle kätte, et kui peaks sisse tulema siis virutan ma sellega.Järsku lõppes surumine.Kõik hirmul olime surmvaikuses.Ootasin ning siis lõin ukse lahti ja olin valmis virutama puuhaluga.Koridoris polnud mittekedagi ning välisust katsudes oli uks kaks korda lukku keeratud.Me olime shokis, kuid tol õhtul muud ei toimunud kui kiire magama minek. 2.Lebasin voodis ning ärkasin ülesse kuna keegi katsus mind.Silmad avades seisis naisterahva kogu minu voodi kõrval, kuna olin noor ja polnud harjunud sellega viskasin teki üle pea ja värisesin teki all.Rohkem vaadata ei julgenud. 3.Liikuvad kardinad.Jah uskumatu aga seda ma nägin ja ei unusta vist kunagi.Vahel siiamaani mõtlen kuidas see võimalik oli. 4. Mingil perioodil üleval korrusel magades oli kuulda toast mida ma siiamaani väldin mänguauto põrandal sõitmise häält.Vot see oli kõhe kuna see oli tihti.Mingi hetke lõppes see järsku ära ja oli unustatud, et selline asi toimus. 5.Vot on üks asi lapsepõlvest mis ei anna mulle siiamaani rahu.Ma mängisin koos oma õe ja naabritüdrukuga liivakastis.Ja, ma nägin taevas pilvest ingli/naisterahva kujutist ja ma arvasin, et see on mu vanaema ja me lehvitasime talle.Kui ma aastaid hiljem sellest oma õele rääkisin, siis tema sellist asja ei mäleta.Tahaksin teha ühe hüpnoosi teraapia , et teada saada kas see oli mingi lapselik luulu või päriselt.No ei anna rahu 6.Rahu ei anna mulle ka see, et kui kunagi käis siin ameerika president Bush, siis istusin ma nagu väikesed lapsed ikka aknapeal.Tegin katuseakna lahti ning jälgisin neid lennukeid taevas.Järsku metsa tagant tuli selline kõva ja kiire relva laadimise hääl ja mingid tuled läksid põlema, nagu laps ikka hirmul ,aken pauguga kinni ning kiirest kiiresti alla korrusele emme ja issi juurde. 7.Viimane kord käisin ühes vanas majas.Pikali heites ja seal umbes tund lebades pani keegi meesterahvas käe mu põlvele.Mõtlesin, et küsin mõttes mida ta tahab ja sellele järgneva jätan ma nüüd oma teada, sest mõni vaatab tõesti, et ma peast jummala soe. Oleks see vaid nii ja ma ei peaks kogema nii palju asju.Elu oleks poole lihtsam ja hirmu oleks vähem.