Lugejaid on aga pole midagi lugeda?

Jap, viimane postitus oli 17.september. 

Mis teha , kiire kiire on koguaeg. 

Rutiine elu võtab võimust. 

Tööle-koju-koristama-pesema-magama-tööle-koju-magama-koristama-süüa tegema-lapsega õue-tuppa-koristama-pessu-magama-tööle-koju-magama. 

Olgem ausad,tegelikult ma ei ole selline vahetustega töö inimene. Tegelikult tahaksin ma käia E-R 9-17ni tööl, sest selline eluviis annaks mulle rohkem aega muude asjadega tegelemiseks. 

Lühikene nädal tööl on muidugi kergem ja meeldivam aga kahjuks ei jõua selle ajaga väga palju ära toimetada. Lasteaed on meil jäänud hetkel kõrvale. Täname ämma kes on meie kukununnumusirullikest hoidnud. Aga selline asi peab lõppema, ega ma last siis selleks lasteaeda pannud, et ta seal lihtsalt kirjas oleks. 

Olukord on keeruline, sest mõlemad peame tööl käima. Seega tuli otsustada, kes meist koduseks jääb. 

Mina? Jah, algus oli selline varjant kuid minu armas ülemus andis mulle võimluse 2 nädalat last lasteaiaga harjutada. Seega ma olen lapsepuhkusel 2 nädalat ja selle ajaga pean ma lapse lasteaiaga harjuma saama.

Mart on nagu ta on.Väike õrna südamega mõmmik, kes ei suuda last lasteaeda jätta, mistõttu pole sellest harjutamisest midagi välja tulnud. Karm emme võtab nüüd asja enda kätte. 

Jumal tänatud, et ma sain 2 nädalat puhkust, sest ega ikka ei taha ka töölt ära tulla,sest oma sissetulek on hoopis parem kui elada mehe kulul. 

Mehe kulul elamine minu jaoks oleks siiski natukene alandav ka, sest ma ei saaks ju mitte midagi endale ja lapsele lubada.

Enamasti kui me Mardile shoppamas käime ja ta näiteks pakub, et ostab mulle midagi siis arvate, et ma lasen? 

Noup, eneseuhkus on liiga suur, et lasta mehel endale midagi osta? 

Sellest ei ole ma siiamaani lahti saanud, kuigi see uhke naine on ennast ikka korralikult tänu kooselule tagasi tõmmanud. 

Käisime Hugoga ka üks päev pildistamas. Eelmisel aastal tegime selliseid mõnusaid sügiseseid pilte ja ega ka see aasta halvem olla saa. 

Eelmine aasta. 

Avastasime maja tagant mõnusa liivakasti, kus aega veeta. 

Paksu salapäevik vol 1

Kui sa seisad peegli ees ja ühel hetkel viskab üle see

sada korda riiete vahetamine, sest mitte miski ei istu nii nagu tahaks, või nagu varem. 

Siis karta on ,et tekib see otsustav hetk " Aitab, ma lähen trenni! " 

Valisin enda jaoks välja zumba, sest seal on kergem trenn .3 aastat tagumiku kasvatades,

peaks seal kergemini hakkama saama, kui et minna kuskile karmi trenni. 

What is my problem? Esitaks

*Ma ei taha üksi minna

*Ma ei tea kuhu minna

*Ma ei taha üksi algaja olla

* Ma kardan!! (Joke) 

Nagu päriselt ka, kõik blokivad? Mismõttes? 

Jah ma mäletan ennast eelmisel aastal kui pidime tuttavaga trenni minema.

2nädalat järjest valutas pea ja kõht.Tegelikult oli see lihtsalt üks räme laiskuse uss, tänu millele ma ei viitsinud ennast diivani pealt välja ajada, sest siin on ju pehme ja hea ja soe ja selg valutab ja pea valutab ja kõik kohad haiged- for real, ma oleks kohe pidanud ütlema, et kobi mulle ukse taha ja peksa paksukene diivanilt ülesse! 

Okei, ma näen välja parem kui eelmisel aastal samal ajal aga ma tahan veel parem välja näha. 

Ma tahaks endiseks tagasi saada.Venitusarme ja keisriarmi ei kaota ma muidugi kuskile aga selle kõhu ja suur tagumiku võiks küll keegi võluväel kepikesega ära kaotada. 

Nii,et kus mu inglist ristiema oma võlukepiga on? Fiona sai küll printsessiks, miks siis mina ei võiks nii lihtsalt saada? 

Seega sõbrannad! Liigutame nüüd ennast natukene ja läheme trenni! 

Aitab söömisest! 

Tuimalt uksest välja...

Mart käis mitu päeva poisiga lasteaias kui ma tööl olin ning koju jõudes

alati rääkis, kuidas lasteaias läks. 

Rääkis, et nii raske on ära tulla, kui kuuled oma lapse nuttu. 

Jah...sain ka mina seda täna tunda. 

Hommikul läksin poisiga sinna ja kui lastel tuli aeg välja minna, siis vaikselt

lippasin üle värava ja läksin teiseltpoolt maja uuesti sisse.

Rühma jõudes kuulen kuidas mu laps nutab :( Mu väike vaesekene. 

Nii raske oli ära tulla kui laps nuttis. Aga tuli sisse lülitada külm süda, ja lihtsalt tuimalt

lasteaiast ära tulla. 

Tulin koju ja issand kui imelik oli kui last ei olnud. 

Ausaltöeldes, ei osanudki kodus olla, sest poissi polnud ja toad olid täielikud seapesad. 

Nii, et selle ees peab tänama ainult minu armast meest , kes ei oska kohe üldse säilitada puhast tuba. 

Täiesti masendav mis mind igakord esimesel puhkepäeval ees ootab. Masendav lihtsalt. 

Mul on olnud väga raske nädal. Ma pole saanud ennast välja puhata+ veel lapse pärast mure + rasked tööpäevad mis lõppesid eile sellega, et mul kael on kange, selg on haige, jalad valutavad ja on paistes!!Vaimselt tõmbasid need päevad ikka korralikult läbi. 

Ma ei tea kuidas ma saaks Mardi välja koolitada sellega, et kui laps lõpetab mängimise siis asjad tuleks uuesti oma kohale tagasi panna, ma saan aru, et 1,11kuune laps sellest aru ei saa aga 28aastane mees võiks ikka selle peale tulla.Onju Mart? 

No, tegelikult tegin ma pildid endale, aga no ma võin näidata millega ma täna tegelema pidin. Need küll üleeilsed kuid ega midagi muutunud ei olnud vahepeal peale selle,et lisa oli juurde tulnud nõude näol. 

Seega olengi ma 24/7 ema ja koduperenaine ja siis kõik imestavad kuidas ma nii väsinud olen?Mis moodi minu noored jalad igal õhtul valutavad? Miks ma hommikul ärgates juba väsinud olen? 

No vb seal peitubki see põhjus. 

Igatahes toad on korras, kõht on täis, laurast ostsin veel 100ml Jägermeistri ja väikese cola. Poiss magab, seega praegult naudin ma kvaliteet aega. 

Ostsin endale täna ka kauni lille vaasi.Tuppa natukene lillelõhna ka. 

Ma ei imesta kui nüüd Mart ka mulle lilli toob, sest tavaliselt kui ma ise endale lille ostan siis saabub ka tema õhtul lilledega. 

Esimene lasteaia päev

Esimene lasteaia päev möödus valutult. 

Kuna poiss eelmisel nädalal lasteaias ei käinud haiguse tõttu , siis jäime natukene maha 

harjutamisest, aga õnneks me ei ole ainsad. 

Hetkel oli koha peal ainult 6-7 last + üks lapsevanem. 

Hommikul läksime kella 10neks lasteaeda. 

Ennem muidugi rääkisime koguaeg kodus kui lahe ja huvitab lasteaias on , seega 

läks ta sinna heameelega. 

Alguses oli teda raske rühma saada, sest õuehull nagu ta meil on, ei olnud kohe 

üldse huvi tuppa minna, aga kuidagi seebitades sai ta rühma. 

Leppis ilusti, mängis ja möllas seal. Õues käisime ka lõuna ajal, seal samamoodi nautis õues olemist. 

Eks alguses ikka häbenes natukene ja oli emmekas, aga 15minutit ja siis hakkas ise mängima.

Lõunasöögi ajal otsustasin, et lähen nn "peitu", sest kodus ta ei armasta väga korralikult süüa. 

Seal vahepeal kostus " Kus emme" aga kasvatajad rahustasid lapse maha sellega, et emme läks

pissile. 

Kui ruumi tagasi läksin, siis kasvatajad kiitsid, et laps sõi ilusti kõik söögi ära. Ja uskumatu

aga susliku kauss oli tühi ja isegi moosi saia sõi ära. 

Muidugi, ta on mul ainukene allergik, seega teised said karamelli kisselli, aga tema pidi moosisaia sööma. Risoto, läks küll nagu soe sai. 

Kui teised tuttu hakkasid minema, siis meie hakkasime koju sättima. 

Ja lasteaiast ära tulemiseni läks meil 40minutit! 

Noorhärra, lihtsalt keeldus lasteaiast ära tulemast, sest talle nii meeldis seal! 

Muidugi, jalamehed nagu me oleme tulime suure padukaga koju, nii, et mõlemad olime läbimärjad, kui tuppa jõudsime. 

Kokkuvõttes, õnnestunud päev ja lasteaed meie Hugole meeldib. 

Autod ja võtmed on teemas. 

Hoiatasin ka kasvatajaid, et võtmeid ei tasu kuskile jätta, kohe on kadunud ja uste kallal muukimas. 

Allergiline laps ehk suur järsk elumuutus

Ohjah, ma isegi ei tea kust alustada. Nii palju segasid mõtteid on peas, et ei oskagi millegist pihta hakata. 

Alustame siis sellest, et käisime eelmisel kuul allergoloogi juures ning tookord tänu 

arsti vahetamisele võeti lapsel ka vere proov. 

Täna läksime oma haige lapsega ikkagi arstile, sest no kaua me last piiname selle allergiaga, vaja ju siiski teada saada milles asi. 

Saime siis teada: 

• Pähklid
• Lehmapiim 
• Soja 
• Munavalge

Okei, pählid on sellised asjad mida nii väikesele lapsele väga ei annagi, ainukene oht on küpsiste /kookide sees.

Kuid Soja on ju pea igalpool+ piim samuti. 

Minu mõtted on hetkel päris segased, sest mina olen ju see kes peab lapsele süüa tegema aga koguaeg peab jälgima, et kuskil sees midagi ei oleks. 

Ma nii loodan, et ta kasvab neist kiiresti välja ja edaspidi ta ei pea niimoodi jälgima hakkama oma toitu.

Muidugi see toidu jälgimine on hea, sest ütleme ausalt kaalule annavad just näitekskasvõi juust palju juurde. Kui menüüst väljas, siis ju üks kaalutõstja vähem vm? 

Kõik küll võtavad seda hästi vabalt aga no mind valdavad küll vägagi segased tunded hetkel.

Eriti muretsen ma lasteaia pärast, sest septembris me peame tegema täiesti piima ja soja vaba kuu. 

Käisin ka konsumis ringi ning uurisin neid pakendeid, et kuskil jumala eest midagi sellist sees ei oleks. 

Vaene lapsukene, haige + tervelt kuuaega jääb ilma kõikidest kohukestest, kohupiimadest, jogurtitest, ehk kõikidest piimatoodetest.

Muidugi piima on ju natukene vaja juua, seega oskab keegi öelda mõnda head piimaasendajat mis võiks lapsele meeldida? 

Laps Haige = elu seisak.

Nii haige kui täna pole mu laps varem olnudki ja kui raske

see vanemate jaoks on . 

Üleeile tekkis järsku jube nohu tänu millele sain tööpäeva eel magada vaid 2h. 

Eile oli tal halb olla kuid mitte nii halb. 

Täna sain järjest 4h magada ja hommikul tuli üllatus, et lapsel on 38 palavik. 

Tuli töölt ära küsida ja lapsega arstile minna.

Tegelikult tulin juba eile töölt ära, et õhtul lapsele rohtusi anda ja ravida teda.Lootsin, et palavikku ei teki aga võta näpust. 

Arst kirjutas rohud välja ning tulime koju. 

Ta on lihtsalt nii lödi mul :/ Nii raske on last vaadata, 

Kui me koju jõudsime siis ta lihtsalt nuttis tund aega järjest kuni siis lõpuks diivanil mu kaissu

magama jäi. Ärkas ning nuttis jälle pikalt pikalt. 

Söönud pole ta midagi, juua üritan aeg-ajalt ikka sundida jooma aga ega ka seda väga ei taha. 

Mart tuli koju siis magas ta mu kaisus veel 2h kuni siis lõpuks sabakont kange sain ennast diivanilt maha keeratud ja lõpuks wcsse minna. Nüüd jälle magavad.

Nõustus issiga emme-issi voodisse minema ja siiani magavad seal kahekesi. 

Neljas tund järjest und väikese vahega. 

Kui ärkavad siis saadan Mardi tuttava juurde inhalaatori järgi, et kuidagigi tema olemist paremaks teha. Kusjuures, ma kujutan ette, et selle kasutamisega lähme me veel täna korduvalt riidu, sest varem

Hugo seda kasutanud ei ole. 

Lasteaeda me samuti sel nädalal ei saa, sest haiget last ju lasteaeda ei vii. 

Kuna Hugo nii palju paaniliselt nutab siis on täna ka kass paanikas, sest ei saa aru mis toimub. 

Koguaeg lapse juures ja valvab, pilk selline nagu tahaks meile kallale tulla. 

Hetkel ma lihtsalt tõmban hinge, sest olgem ausad...

Väga raske on haige lapsega kahekesi olla, eriti kui ei oska midagi teha, et last aidata.

Kiiret paranemist Hugole, et see ruttu läbi saaks!