Wednesday, January 24, 2018

2018- selle aasta esimene postitus.

                                              

         Ma olen aktiivselt olnud juba 4 , peaaegu 5 kuud töö maailma.Muutunud on palju , sest näiteks väiksema Hugo kõrvalt oli kergem tööl käia kui nelja ja poole aastase kõrvalt.

Ma lõpetasin gümnaasiumi kõhuga, ehk siis tegelikult ennem Hugo sündi mul sellist töökogemust ei olnudki. Kui Hugo oli 9 kuune, siis kahjuks pidin ma minema tööle, sest elu tõi meie teele teatud raskused. See oli raske , just eemal olek oma väikesest beebist. Sain kuuaega tööl oldud kui ema süda keeldus tööl käimast ja ajas lapsega koju olema. Kui Hugo oli natukene alla 2 aasta  läksin ma uuesti tööle, klienditeenindajaks. 
Päevad olid 8-8ni ja kuna Hugo oli lasteaias (selajal isegi magas seal) siis asi toimis aga samas mõjus härra ja minu suhtele, sest temal olid samuti lisakohustused. Muidugi ei saa neid haiguspäeva mainimata jätta, mis ei ole mulle andnud võimalust püsivaks tööks. Peale seda sain pakkumise 8-17ni tööd teha ja siis juba asi hakkas paremini toimima aga need haiguspäevad lõid jälle kõik sassi. 
Muidugi olen ma ka alati teadnud, et see klienditeenindamine ei ole minu ala.Päeva lõpuks oled ikka täitsa läbi ja see lapsega tegelemine pärast...oeh. Aga tol ajal tundus see kuidagi kergem ja kodus ka kõik kuidagi toimis. 

Praegult on näiteks see, et ma olen oma tööga ülirahul, mu kõrval on inimesed kelle mu ellu tulek on nagu lotovõit, nad on nagu inglid kes kuskilt välja ilmusid. Ma võin öelda, et ma olen õnnelik ja rahul. Töö on super, armastan seda mida ma teen, Hugo on ka minuga tööl kaasas- töö kohapealt kõik toimib aga see kodu...

Oehh, see kodu. Ma kuulun nende segaste inimeste sekka kellel on koguaeg vaja mingit süsteemi või plaani mille järgi kõik ideaalselt toimiks. Töö koha pealt - kõik toimib. Ma saan teha tööd ja Hugo on ka minuga. Kui ta haige on saan ma kodukontoris toimetada. Aga see kodu...see on minu murekoht. 
Ma tean, et ma pole ainus. Kui ma kodus istusin siis toimis kõik nii, et päev algas või lõppes koristamisega, vahel mõlemat. Pesu oli pestud ja asjad ilusti kappi ka pandud. 

Mis praegu on....
Pesu kuivab nädalaega resti peal... vahel ka kauem 
Puhta pesu hunnik suureneb 
Musta pesu kogus on 2x suurem kui tavaliselt 
Hugo riideid on terve põrand täis, sest tal on süsteem- koduriided,õuriided, tööriided, linnariided. Riideid vahetatakse 4 korda päevas ja mis ei sobi lendab põrandale. 
Vetsu põrandast ma üldse ei räägi, mitmed paarid pükse... nädala lõpuks 7 vähemalt
Hugo tõmbab oma kapist riided laiali ja need vedelevad tükk aega põrandal. 
Vaatan praegu voodipeatset ja issand mind tolm seal on. 
Ükspäev avastasin voodialt 2 nädalat vana banaani... 


Tegelikult mingismõttes ajab see kõik naerma aga samas tekitab mingi teatud masenduse, eriti kui oled kontrollifriik. Mõtled küll , et peaks nagu kõike jõudma aga tuled koju, hakkad kütma, süüa tegema ja wooh järsku vaatad kella ja 18.59 vaatab otsa.. Jõuad veel midagi teha, muidugi see väike neljane on ju tähelepanuvajadusega ja nõuab ja tahab kõike ja kui pilgu kellale keerad on see juba 20.30. Hakkadki juba vaikselt magama sättima. 

Ma ei saa aru sellest, kuidas ma kõike jõudsid kui Hugo oli 2 aastane.Asi toimis kuidagi paremini kui praegu.

Ideid? 
Ma proovisin, et panen endale kalendrisse igaks päevaks ühe koduse toimetamise- ei toimi. 





Motivatsioonist ja niisama mõtteid.

Täna läbides järjekordset koolitust tunnen, et on aeg järgmine samm teha, sest tarkust on juba omajagu kogutud. Ees on veel kolm koolit...