103cm / 16.8kg ehk polegi enam allameetrimees.
Ma polegi saanud tükk aega kirjutada oma väikesest ubinast.
Ubin saab peagi 3,5aastaseks. Endiselt läheb see aeg tohutul kiirusel.
Mida suuremaks ta saab seda asjalikum ta on.
Ikka ja endiselt saame igaltpoolt kiita kui tubli ja arenenud laps ta on.
Muidugi kergitab see ka minu nina, sest olgem ausad ma üritan talle ikka päris palju õpetada ka.
Kui varem teda absoluutselt ei huvitanud raamatud, siis hetkel on kohati kiirel ajal lausa kahju lapsele öelda, et sorri, emme ei saa sinuga praegult raamatut vaadata.
Lisaks raamatutele on huvitama hakanud ka joonistamine. No mingi periood tehti seda igalepoole, õnneks ptui ptui ptui on see periood möödas ja ta on ise aru saanud , et joonistada tuleb vaid paberile.
Järsku õppis selgeks kuidas joonistada inimest.
No nüüd juba pikemat aega on meie wc uksel üks pilt Taadust ilutsemas.
Igale pildile on vaja alla teha ka Hugo täht ehk " H".
Lisaks kõigele muule on Huuksil tekkinud ka huvi kokkamise vastu. Mul on alati söögitegemise juures üks abiline olemas, kes siis selliste lihtsamate asjadega tegeleb.
Igal hommikul nõuab ta muna, et seda koos teeksime.
Röstisaia ja muid võileibu oskab ta mul juba ammu ise teha.
Eks selles on ka point, et ma ise olen utsitanud teda iseseisvusele , õnneks ta on sellega päris hästi kaasa tulnud. Laiskus on lihtsalt riidesse panekuga.
Kui ma siiani olen olnud tema puhul küllaltki hädas allergiaga, siis õnneks nüüdseks hakkab see lõpuks ometi taanduma ning poisi nahk on vägagi paremaks läinud. Võibolla on selle põhjuseks ka see, et me kolisime korterist majja ning keskkond on teine. Eks seda ei teagi, kuid rõõm allergia kadumisest on ikkagi suur.
Mida suuremaks ta kasvab, seda rohkem issi moodi ta läheb.Emmest ei ole varsti enam mitte midagi alles. Okei, ainult need suured sinised silmad on emmast.
Härra ütleb ikka , et poiss on tema moodi, lihtsalt iseloom on emmelt.
Ilusat esimest märtsi!
