Ma ootan kevadet , ehk veebruar on jälle kätte jõudnud. Iga aastane "kevad südames" hooaeg.
See aasta ma ei oota seda ainult selle pärast, et näppe mulda pista vaid juba sellepärast, et kaalu langus on olnud nii suur ja mida suurem see on, seda rohkem tahaks pekke põletada.
Ehk, kevad tule kiiresti, tahaks juba väljas trenni teha.
See aasta on see ootus teistsugune. Muidugi ma ei saa öelda, et ma ei oota aega millal saaks näpud mulda pista ja väljas möllama hakata. Kuna oleme nüüd omas majas, siis on võimalusi palju.
Nüüd veebruaris saavad kindlasti kõik aknalauad täis , sest seemned on vaja mulda panna.
Kuna ma olen nüüd oma mõtlemisega seal maal, et tahaks kõike värsket ja värvilist, siis
sel aastal panengi ma mulda seemneid, mida ma muidu poleks vast kunagi pannud.
Näiteks paprika, varem ma seda ei söönud aga tänu fitlap-ile olen ma seda päris palju sööma hakanud ja täitsa meeldib toidu sees.
Kevad tule kiiremini ja too soe päike ning ilusad ilmad.
Huuks ka juba ootab, millal ei peaks enam pakse riideid selga panema.
Reedel ja laupäeval õpetasin Huuksile rattaga sõidu ka selgeks.
Ega ta muidu eriti vaimustuses sellest polnud, sest lihtsam ATV-l pedaali vajutada kui ise rattaga vändata.
Ma ei olegi kirjutanud oma kaalu langusest.
Alustasin ma sellega siis novembri lõpus, algus läks kaal mühinal , jõuludega tuli kilo juurde ja nüüd läheb jälle ilusti alla.
Eks meil nädalavahetus läks seekord täiega mööda. Reedel väljas, nädalavahetus Laulasmaal- õnneks ptui ptui ptui midagi juurde ei tulnud.
Lauraga oli meil diil,et kaalume nüüd 2.Veebruaril ja eks siis näha ole, kuidas see kaalu värk läinud on. Mitu kilo siis kahe kuuga maha saime.
