Ma olen alati olnud seda sorti inimene, kes koguaeg tahab midagi teha ja see peaks olema midagi mis mulle endale meeldib ka.
Sain pakkumise ja veel nii hea pakkumise millega kaasnevad nii lahedad inimesed, et ma ei suuda oma emotsioone kirjeldada.
See on midagi mille peale olen ma ka ise aastaid mõelnud aga teostus on jäänud sinna toppama, et ei oska kuidagi edasi minna selle asjaga.
Õnneks meid on neli, neli tohutult vahvat naisterahvast, kes loodetavasti lähevad selle ideega lõpuni välja.
Teate küll seda momenti emana, kui järgmisel päeval on vaja kiirelt paar tundi oma asju ajada aga , siis olete tohutult suure probleemi ees, et mida teha oma väikese ubinaga, kelle hoolde jätta. Ja kui tekib moment, et keegi hoida ei saa tuleb oma plaanid edasi lükata.
Vot meie pakume sellele probleemile lähitulevikus lahendust!
Mismoodi täpsemalt, sellest kirjutan ma mõne aja pärast kui asjad täiesti 100% kindlad on.
Igatahes kätte on jõudnud aeg, kus ma saan oma energiat rakendada sinna mis mulle endale naudingut pakub.
Ega hetkel on üldse selline teema , et ma olen endale võtnud sada kohustust, mis tähendab seda, et mul on koguaeg mingi tempo taga. On vaja igale poole jõuda ja nüüd on jälle käes ka Märts- ehk kuna ma tegelen ka juuksepikendustega , siis kõikidel mu klientidel saab 2 kuud täis ja nad tahavad hooldust saada, lisaks veel uued kliendid.
Lisaks sellele käin ma ka aktiivselt autokoolis ehk Suveksloadkätte2017.
Alustasin uuesti ja ausaltöeldes mõnes olukorras tahab kohe see viimane avarii meelde tulla ja tekib kerge paanika. Kuid üritan siiski hakkama saada.
Kolmadaks on Hugo, kes lasteaias käia ei taha ega kannatagi teda sinna vist praegu viia arvestades, et ta mul niivõrd tihti haige on.
Siis veel töö keskraamatukogus- õnneks saan ma seal ise sättida aega kuidas ma seal käin.
Ja nüüd veel muud asjaajamised, seega jah ma olen suutnud endale korralikult tegevust võtta.
Ärge siis imestage, et me väga ei kohtu. Ema arvab ka, et ma unustan ta näo juba varsti ära, arvestades , et ega ma külla ei jõua.
