Thursday, May 28, 2015

Aiahooliku salapihtimused

Palgapäeval tuleb Jyski shoppama minna. Ehk siis kuidas aia tuurid välja löövad.
Igatahes oksad on maha saetud, peenrad on valmis. 
Nüüd on vaja veel Jyskist mööblit veidi, et seal suviti grillida ja olla. 
Vaatasin just, et Jyskis toolidele pakkumine 4€ tk. No väga hästi sobib ju. 
Mart teeb mingi laua ka ja super. 
Täna jäi silma aiahullude grupis üks äge postitus, kus kellegi mees oli ise ehitanud kiige. 
Ühel pool lapse oma ja teisel pool täiskasvanute kiik. Jube lahe ning ma tahaks ka sellist. Kui materjali oleks, siis putitaks isegi kokku selle.
Sain nüüd kaks põõsast, ühe ema käest ja teise töökaaslase käest, mis tuleks täna kindlasti maha istutada, vastasel korral need lihtsalt kuivavad ära. 
Kuna pole ka vihma tulnud, siis tuleb asju ka kastma minna. 
Oi, mul on nii palju ideid selle aia suhtes. Oleks veel hütt ka püsti siis saaks ikka korralikult möllata seal.
 Poisile on vaja sinna veel liivakasti, muidugi Mart sellest aru ei saa miks krundile ka vaja on kui ees on aga ma ei viitsi sel teemal üldse vaidlema ka hakata.Üritagu seal ise midagi teha kui laps kõrval on ning kuna tal on igav siis ainult " oppa  , oppa" ja jonn. See ka põhjus  miks ma tahan lapsele võimalikult palju tegevust sinna. 
Tegelikult põhjus miks ma sinna midagi tegema hakkasin ongi laps, et temale tekitada rohkem seda, ise kasvatatud söögi söömist jne. Et tekiks see austus söögi vastu.
Ma nii ootan, et maasikad valmis saaksid ning poiss saaks neid ise sealt noppida. 
Üks suur mure on mul veel. Võtsin eesmärgiks, et see suvi me läheme kuskile vähemalt 2 päevaks.
Mõtlesin eile, et okei varakult ära broneerida, siis peaks ilusti saama koha. 
'Tutkit, täna siis tuli broneeringule vastus, et kõik nädalavahetusel juuni+ pool juulit on broneeritud kauksi puhkekülas. Ei väga lahe, oleks pidanud juba jaanuaris broneeringu tegema vist, et sinna saada.
Mõtlesin nüüd, et vahet ei ole. Lähme hoopis saarele. 
Tuleb veidi klappida ja arutada ning hetke valikuks on Randmäe Puhketalu Hiiumaal. 
Seega ära bronnida ning minek :)




Saturday, May 23, 2015

Yes, i think too much. Yes, it upsets me. No, i can't stop doing it....

Kolm aastat on pikk aeg?
Oleneb tegelikult mis nurga alt seda vaadata?
Lapse puhul läheb see aeg kiiresti, kuid muude asjade puhul tundub see aeg kuidagi jube pikk ja ajaliselt mõttetu.
Ma olen jube palju hakanud mõtlema. Need mõtted häirivad juba ka mu uneaega, sest reaalselt tahaks normaalsel ajal magama minna, kuid siis hakkab aju täiskiirusel tööle ning ideid/mõtteid/küsimusi looma ja püstitama. 
Nii ma siis istun seal voodis poole ööni ja mõtlen oma mõtteid. 
Mulle meeldib tööl käia, sest seal ma saan olla enamus vabast ajast omas mullis. 
Lapsega kodus olles sellist asja ei ole, sest laps on 24/7 A ja O .
Mind häirivad viimasel ajal jube paljud asjad. Mitte miski kohe ei sobi. Eriti veel kui see on seotud minu lapse või minu koduga. 
Vahel ma mõtlen, et kui tulevikus peaks juhtuma selline asi, et ma peaks Mardiga lahku minema, siis minu soov on see korter endale saada. Kindlasti tekib küsimus miks? 
Ma olen endale sellest korterist suure vaevaga loonud kodu, kodu mis ongi minu jaoks kodune keskkond. Samuti on see lapsele kodu. Kodu kus on tema mänguasjad, kus ta teab kus-mis on, kus on tema voodi ja magamistuba.Õhkkond mis on sünnist saadik olnud tema koduks.
Meil on Mardiga viimasel ajal palju diskussioone teemal kodu, kass ja laps.
Nagu ma varasemalt kirjutasin, ärritun ma viimasel ajal väga kergelt. 
Mind ärritab tohutult see kuidas Mart suhtub meie kodusse, puudub austus selle vastu mida ma siin teen. Lisaks kass, kes on kõige suurem tüliallikas alates ajast kui ma ta võtsin. Aga teate mida, mingi hetk tuleb hetk kui ma lihtsalt haaran lapse, kassi ja kompsud ja lihtsalt lähen.
Minu jaoks on tohutult oluline kodu, kass ja laps. Ma olen loonud keskkonna kus mulle meeldib olla, kus ma lapsele meeldib ja kus on mu kass.Kui teistele see ei sobi, siis sorri aga byebye..

Eile oli mul esimene vabapäev ja ma lihtsalt nutsin ja koristasin, sest ma tunnen, et ma ei jõua. Igakord minu esimene vaba päev läheb koristamise peale ning sõna otseses mõttes terve päev.
See aeg peale tööle minemist on olnud väga kurnav, sest ma olen ema. Ema ei ole kerge olla. Minu elu on hetke seisuga päris raske. Võtan nädala enda elust ja kirjeldan seda rutiini teile.
Esmaspäev, teisipäev ärkan ennem kella 7, äratame lapse samuti ning ennem tööle minekut lähme Mardiga riidu. Läheks kella kaheksaks tööle ning kell kaheksa õhtul tulen töölt. Vahepeal olen helistanud ja uurinud kuidas mu lapsel läheb. Kuuldes Mardilt, et jälle pidi nutusaatel ära minema, tekib tunne, et ei saa ikka tööl käia aga surun selle alla ja otsin uut võimalust, mis lapsele sobiks ja meeldiks. Veerand 9 õhtul tulen koju ning kui veab on Mart õhtusöögi valmis teinud. Laps ärkab ja on emmekas. Kunagi kui veab ehk 00.00 saan ma magama, kui veab.. Kolmapäev on mul vaba ning see kulub koristamise peale. Neljapäeval ehk saab kodust välja kuid ka sellest päevast mingi aeg kulub koristamisele. Nõude hulk on enamasti kolmapäevaks tohutu, sest peale söögi tegemist musti nõusi ära ei pesta.
R-L-P, tööl tööl ja tööl... 

Vabad päevad ma üritan võimalikult palju oma lapsega veeta aga vahel olen ma õhtuks täiesti tuim tükk, sest ma nimetaks ka lapse kasvatamist raskeks vaimseks tööks. Seega olen ma aastaringselt 24/7 tööl. Vaimse töö eest on rõõm lapse kasvamisest ja arenemisest ning füüsilise töö eest on palk.Aga jumal tänatud, et mul on sellises sõbrannad kes ajavad mind vahel linna välja. Seda on vaja, sest tagasi tulles on kuidagi see positiivne hoog sees. 
Aga üks probleem on meie peres veel. Nimelt, mina ei ropenda absoluutselt. Ma lihtsalt olen selline inimene, kes ei kasuta sündsusetuid sõnu aga kahjuks  Mart on selline, kellel tulevad need kuidagi juba lihtsalt hammaste tagant välja. Poiss on hetkel sellises vanuses, kus sõnad hakkavad meelde jääma. No nii ongi. Üks päev poisil kukkus mängutelefon maha ning mida ma kuulen!!!!
Mhhh....Pelssse! 
No hallllo, ma räägin nagu seinaga, et kodus selliseid sõnu ei kasutata!
Mina ei kasuta neid( kui siis ainult siis kui tõeline vajadus nende kasutamise ees on), siis võiks ka Mart natukene oma sõnavara piirata!
Sain vist oma mõtetega ühele poole. Mõtlemis ainet veel on ja teemasi mille peale mõelda on palju, kuid selliseid asju siia ei kirjutata.


'

Friday, May 22, 2015

:S:S:S:S:S:S:S

APPPPPPI!!!!Ma sureeeen!
Ma mõtlesin, et sünnitus on valus.....siis ma mõtlesin, et  sapikivide valu on valus, sest reaalselt on see hullem kui sünnitusvalu aga kurat, see hambavalu on ikkka üle igasuguse valu!
Eile öösel magasin ma kõigeks 3 tundi,sest esitaks oli mul ninarohi tööjuurde jäänud ning lisaks sellele hakkas veel hammas ka öösel valutama. Täna öösel magasin ma samamoodi sitasti, sest valuvaigisti ei mõjunud absoluutselt.
Nüüd ma siis istun siis kodus oma esimesel vabal päeval ja valutan hammast.
Vaene ka kuu lõpu poole, seega hambaarsti juurde minekust võin ma vaid unistada.
Tuleb kuu alguseni ära kannatada kuidagi moodi.
Ma polegi kirjutanud oma sapikividest.
Raseduse lõpul vaevlesin sellist valude käest, et ma mõtlesin, et suren maha.
Millest need tekkisid , ei tea...
Igatahes, valu lööb paremale poole ribide alla ja hakkab kiirgama selga. Kui õigel ajal valuvaigisteid ja nospa-d ei saa siis lõppeb see oksendamisega.
Kui haiglas istusin raseduse lõpul siis avastati, et on kivid.
Nojah siis...tore.
Peale rasedust ei saanud ma mitte midagi rasvast ega vürtsikat süüa.
Kana ma süüüa ei julgenud, praetud asjadest rääkimata.
Need valud piinasid mind päris pikalt, kui ühel hetkel lihtsalt kadusid.
Hetkel on nii, et näiteks kui vale liigutuse teen, siis ma tunnen kuidas need kivid valesse kohta lähevad ja kuid õigesse asendisse ennast kohe ei säti, siis on pekkis ka.
Tundub, et minu puhul muud üle ei jää kuid tuleb minna opile. Kevadel ma panin aja kuid hirm oli nii suur, ei ma ei läinud kirurgi juurde kohale. Lihtsalt kartsin, kuid enda heaolu mõttes tuleks ikka aeg kirja panna ja see asi ära teha.


Sunday, May 17, 2015

Hirm sai tõeks- ehk kuidas me tund aega rõdul kinni olime..

Uskumatu, kuid minu suurim hirm rõdu peale kinni jääda nii, et laps on toas sai tõeks.
Ma olen alati kartnud, et kui ma lähen rõdule siis poiss tuleb ja paneb ukse kinni.
Eile siis LÄKSIMEGI Mardiga koos rõdule.Läks mõni hetk mööda kui vaatasin selja taha ning Hugo oli venitanud kingakarbi rõdu ukse juurde, astus sinna peale ja Tõmbas lingi alla!!!!
See paanika mis mind valdas....süda peksis, ma värisesin üle keha.
Mõtlesin tõesti, et mis nüüd saab?Kuidas ma oma lapse juurde pääsen?
Kui isegi keegi meid märkab , siis kas meil välisuks on lahti?Kuna enamasti paneme selle Hugo eest lukku, et ta välja ei läheks.
Mart üritas alt naabrit rõdule kutsuda, kuid kõlas nagu debiilik , kes rõdu peal kisab.Üritasime Hugot meelitada, et uuesti karbile roniks ja ukse lahi teeks. Korra proovis aga siis lõi käega ja läks sitta keerama.
Õnneks mul oli just kokkulepitud, et üks naisterahvas tuleb mul käru vaatama ja just ennem rõdule minekut vaatasin, et oli kirjutanud " olen 10 minuti pärast umbes kohal". 
Nägime, et tuleb.Vabandasin ja seletasin talle olukorra ära. Küsisin Mardilt kas ta teab kellegi numbrit peast ning õnneks isa number on tal juba pähe kulunud. Lasime käru vaatajal helistada Mardi isale ja öelda, et me oleme rõdu peal lõksus.
Lõpuks tulid ka alt naabrid rõdule. Nemad siis tulid katsusid kas välisuks on lahti...Fakkkk kinnni oli see raisk!!! Edasi proovisid Hugot meelitada, et ta välisukse nupust lahti keeraks. Siis kui vaja ei ole, siis ta oskab seda ideaalselt aga kui vaja on, siis kardab seda ust nagu tuld. 
Kui koputama hakati, siis Hugo vaatas meid ja näitab ukse poole, et umbes minge tehke uks lahti! 
Jalutas veel toas ringi " Sisse, Sisse"
Vahepeal jõudis Mardi ema kohale.Ainukene idee oli korteriomaniku käest võti tuua ja seda ta tooma läkski. Ma ei teagi kaua ta ära käis, rõdul ju kella pole..
Igatahes vahepeal ma ei teadnud kas nutta või naerda. Hugo käis ja sai kuskilt suure sokolaadi tahvi ja sõi seda - minu hirm oli, et äkki hakkab oksele ja ma ei saa appi minna. 
Siis jalutas ja teisest toast NOAGA rõdutuppa! Omg, see oli jube.. midagi teha ei saa ja näed kuidas su laps mängib noaga. Õnneks mu paanitsemisele sai ta lõpuks noa karpi poetatud ja jättis selle rahule. Järgmiseks ta avastas, et juba lahe oleks ronida karbi otsa ja sealt tõmmata riidekapi sahtel lahti, astuda sahtlisse ja seista seal püsti nii, et kuskilt kinni ei hoia. Võtta issi teksapüksid ja hakata kangutama nendelt vööd ära, nii et kohe kohe kukub Hugo kas peaees maha või siis vajub sahtel läbi.
Mingi hetke jalutas ka kõrval majast üks meesterahvas siia. Märkas meid õnnetuid hädasolijaid. Ütles, et vaatas , et me oleme kuidagi juba kaua rõdu peal,paistis, et oleme hädas.Olimegi, aga keegi midagi väga teha ei saanudki. 
Hugo oli muutunud vahepeal jonniks, tahtis ju oppa aga keegi ei saanud võtta.
Ja siis tuli Mardi ema ja päästis meid varuvõtmega ära! 
Lõpp hea, kõik hea. 
NB! Tänud kõigile kes meile appi tõttasid!



Saturday, May 16, 2015

Keep calm and enjoy the weekend

Avaldus

Armas Kevad! 
Ma tänan Teid, et vahel pöörate ka mulle tähelepanu.Seoses kohustustega ei ole ma hetkel eriti õnnelik Teie poolt tehtud üllatuse üle. Seoses töökohtuste ning väikese alla kahe aastase lapse omamisele, ei ole ma suuteline aktsepteerima Teie kingitust.Sooviksin anda Teie südamest tehtud kingituse tagasi seoses sooviga jätkata tööd ning teha tavapäraseid igapäeva toimetusi.Teie kingitus osutus kahjuks seekord sedavõrd häirivaks, et istun selle nädalavahetuse kodus tee, mee ja rohtudega teki all. Antud kingitus sai tahtmatult edasi antud ka mu väikesele pojale Hugole, kes ei ole samuti väga õnnelik Teie kingituse üle.
Seoses mitte sobivusele palun võtta tagasi mulle antud kõripõletik, mis on vaikselt juba kõrva edasi läinud ning häirib igapäeva elu.

Järgmisel korral palun valida sobivam aeg! 
Tervitused.
H.


Igatahes me oleme Hugoga haiged. Eile käisin tööajast arstil ning tuleb välja, et mul on äge kõripõletik mis hakkab juba vaikselt kõrvadesse lööma. Köha on nagu korralikul parmul kes on lisaks veel tuberkuloosi haige. No tõesti , aitäh kevad. Täna ja homme peaksin olema tööl aga kuna ei ole just kõige parem olla, siis sain käsu nädalavahetuse kodus olla. Täna käisime apteegis ja tõime rohud ära ning nüüd läheb nende võtmiseks. Mõtlesin küll, et kuna homme on lühikene päev siis  peaks selle ikkagi tööl olema aga ei vajata mind :) Käsk on ravida. 
Hetke seisuga olen ma nüüd 1,5kuud tööl olnud ja võib öelda, et mulle meeldib seal tööl käia. Töö ei ole üksluine, seltskond on vahva ning päev läheb kiiresti.Palga kohapealt ei pea samamoodi kurtma, täitsa rahul olen. 
Olen nüüd hakanud vaikselt vaatama ka Talv2015 reisipakkumisi, sest kuna ma nüüd käin lisaks veel tööl siis võiks ikka sügisel ennem Hugo 2a saamist kuskil ära käia. 
Mõte on Türgi, Egiptuse, Kreeka ja Hispaania vahel. Millegi pärast Mart ikka ei taha sinna Türki minna kuid no, kui tema ei taha siis ma lähen pojaga kahekesi. Ema pidi niikuinii sügisel uuesti minema ja mis seal siis sättida nii, et lähme neljakesi : Ema, õde, Hugo ja mina.
Õhtuti saab ju lapsed koos magama panna, sest Heleri piisavalt vana , et Hugoga koos ühes toas tududa. Hugo magab öösel ilusti ja mingit probleemi ei oleks. 
Aga ma jätan nüüd meisterkoka vaatamist... 


Monday, May 11, 2015

Kilode juttu

Oh seda õnne eelmisel nädalal kaalule astudes.
Tööle minekust oli nii palju kasu, et vähenenud on selle 2,5 nädalaga 6kg.
Kaalukaotus on suur ning enesetunne parem. Otsustasin , et terve selle kuu olen ma nüüd saali peal kus raskusi ja liikumist on rohkem. 
Eksperiment kuid palju ma suudan kuu ajaga füüsilise liikumisega kaalu kaotada.
Seega kuu lõpul tuleb üks huvitav postitus kaaluteemal.
Mis siis vahepeal toimunud on?
No enamasti on pikad tööpäevad ja vabal päeval ei jõua väga midagi teha. 
Nädalavahetus möödus alkoholiga. 
Reedel sõbrannadega väljad smilersit kuulamas ning laupäeval laat ning Anu sünnipäev.
Ütleme nii, et ammu pole sellist ägedat nädalavahetust olnud. 
Selle eest suur kummardus, et mulle suudeti nii vägev nädalavahetus teha. 
Aga kuna kell on juba 23.44 siis on magama mineku aeg. Homme jälle pikk 13h päev. 
Head und. 



Tuesday, May 5, 2015

Lapsehoidja otsingul.

Eile tuli üks pakkumine mis mind õhtul täiesti kohutas.
Nimelt lapsehoidja saatis mulle päevaplaani, mis oli minu arust liiga karm ühe 1,5aastase poisi jaoks.
Küsiksin kohe, et kas tänapäeva lapsehoidjate ülesandeks ongi lisaks hoidmisele koristada, triikida ja perele õhtuks söögi valmistamine?
Mina nimetaks seda juba nagu koduhoidja tööks.
Lisaks häiris mind tohutult selline ära mainimine, et kui laps jonnib ja kapriisitab, et siis sellest ei tohiks välja teha. Ma vihastasin niimoodi selle lause peale, et juuksed tõusid peas püsti!
Miks laps jonnib?
Minu laps jonnib ainult siis kui tahab midagi millest me aru ei saa, tahab süüa või tahab magada!
No krt, miks ma peaks palkama inimese kes ei teeks mu lapsest välja kui tal midagi häda on? See tähendaks seda, et laps on emotsionaalselt õhtuks nii läbi ja kurnatud, sest temast ei tehta välja!

Lisaks palgaküsimus. Umbes, et alla 3€ tunnis on mõnitamine. WTFFF
Ausõna, misasja nagu?
Me elame maa kohas, kus näiteks mina saan alla 3.90€ tunnis palka. 
Uurimus on näidanud, et tavaline palk siin on 2-2,50€ tunnis lapsehoidjale. 
Lisaks sellele, et sa ei pea koristama, pesu pesema, mässama vaid lihtsalt last hoidma , mähet vahetama ja süüa andma...sa leiad kuskilt perekooli foorumist ühe linnapreili lause
 "Alla 3€ palk on mõnitamine"!Jah, linnas on muidugi alla 3€ palk mõnitamine.
See kõik pani mõtlema, et kas asi on ikka seda väärt? Ma ei tee sellist otsust, et hoidjaks võtan iga suvalise, kes vähegi tahab. 
Inimese tausta uurides on tegemist väga energilise ja toreda inimesega aga peale eilsest emaili otsustasin, et  EI!! 
Ma ei jäta oma last inimese hoida kes need päevad teeb tema jaoks liiga karmiks. 
Iga ema otsustada on selline asi. 
Üks lause oli muidugi väga õige. Multifilme ei eelista ka mina, aga ega Hugot need väga ei huvita ka.
Areneb ta mul ka ilma juturaamatute ja arendavate asjadeta väga hästi. Kui laps räägib rohkem kui mõni aasta ja 10kuune, siis näitab see seda, et kodus on hoolitsevad vanemad kes õpetavad ja aitavad last tema arengus.
Üks 1,5aastane laps ei peaks päeva kellajaliselt veetma.
Nii, kell 8 ülesse, kell 10 joonistame, kell 12 koristame,kell 1 magame.
See on liiga vara tema jaoks...

Motivatsioonist ja niisama mõtteid.

Täna läbides järjekordset koolitust tunnen, et on aeg järgmine samm teha, sest tarkust on juba omajagu kogutud. Ees on veel kolm koolit...