Nii haige kui täna pole mu laps varem olnudki ja kui raske
see vanemate jaoks on .
Üleeile tekkis järsku jube nohu tänu millele sain tööpäeva eel magada vaid 2h.
Eile oli tal halb olla kuid mitte nii halb.
Täna sain järjest 4h magada ja hommikul tuli üllatus, et lapsel on 38 palavik.
Tuli töölt ära küsida ja lapsega arstile minna.
Tegelikult tulin juba eile töölt ära, et õhtul lapsele rohtusi anda ja ravida teda.Lootsin, et palavikku ei teki aga võta näpust.
Arst kirjutas rohud välja ning tulime koju.
Ta on lihtsalt nii lödi mul :/ Nii raske on last vaadata,
Kui me koju jõudsime siis ta lihtsalt nuttis tund aega järjest kuni siis lõpuks diivanil mu kaissu
magama jäi. Ärkas ning nuttis jälle pikalt pikalt.
Söönud pole ta midagi, juua üritan aeg-ajalt ikka sundida jooma aga ega ka seda väga ei taha.
Mart tuli koju siis magas ta mu kaisus veel 2h kuni siis lõpuks sabakont kange sain ennast diivanilt maha keeratud ja lõpuks wcsse minna. Nüüd jälle magavad.
Nõustus issiga emme-issi voodisse minema ja siiani magavad seal kahekesi.
Neljas tund järjest und väikese vahega.
Kui ärkavad siis saadan Mardi tuttava juurde inhalaatori järgi, et kuidagigi tema olemist paremaks teha. Kusjuures, ma kujutan ette, et selle kasutamisega lähme me veel täna korduvalt riidu, sest varem
Hugo seda kasutanud ei ole.
Lasteaeda me samuti sel nädalal ei saa, sest haiget last ju lasteaeda ei vii.
Kuna Hugo nii palju paaniliselt nutab siis on täna ka kass paanikas, sest ei saa aru mis toimub.
Koguaeg lapse juures ja valvab, pilk selline nagu tahaks meile kallale tulla.
Hetkel ma lihtsalt tõmban hinge, sest olgem ausad...
Väga raske on haige lapsega kahekesi olla, eriti kui ei oska midagi teha, et last aidata.
Kiiret paranemist Hugole, et see ruttu läbi saaks!
