Mulle meeldivad lapsed. Eriti mulle meeldib kui neid palju on.
Täna näiteks oli lausa kolm last korraga.
Sõbrannad tulid külla ja üldse, oli üks vaheldusrikas päev.
Viimastel päevadel on tekkinud idee, et võtaks äkki mõne lapse hoida.
Hugoga oleme me niikuinii päevast päeva 9-18ni üksinda. Miks mitte võtta endale siia veel üks laps.
Hugol oleks lõbus ja mul oleks ka rohkem tegemist.
Viimasel ajal olen ma üldse ära pööranud ja lihtsalt koristan päevast-päeva.
Seega enamusajast on toad korras. Sellist asja pole ammu olnud, et tuba 3 päeva järjest korras on.
Endale ma rohkem lapsi ei taha.
Lihtsalt ei taha seda rasedusaega ja beebi ea algust.
Hugoga oli juba piisavalt keeruline, mistõttu need 1,9a olid raskemad aastad mu elus.
Seega ühest piisab. Õnneks on Mart samal arvamusel.
Aga üldiselt hetkel küll selline mõte, et tooge aga lapsed minu juurde.
Mänguasju meil on, raamatuid on aka kõik on olemas mida üks väike hing ihaldada võib.
Tudumisvõimalus ka.
Vahepeal tekkis mõte koer võtta. Aga no koer on nagu väike beebi aga point selles, et see beebi jääb meile vähemalt 18neks aastaks.
Seega nagu teine laps aga lihtsalt, kui peaks toimima lahkuminek, siis loomade jagamine läheks keeruliseks. Kass mulle, koer sulle, ,laps kahepeale.
Noup, pigem leian endale mingi muu tegevuse.
Nagu näiteks lapsehoidja.
Kunagi kooliajal käisin kaks suve järjest soomes Liinat hoidmas. Oli üks vahva kolmene preili.
Olid ajad, olid ajad.
Hetkel sisustame oma aega sellega, et kutsume sõpru lastega külla.
Läheb päev kiiremini ja ei teki nn üksindluse tunnet. Mis viimaselajal painama on hakanud.
