Kui oma eelmises lapse teemalises postituses kirjeldasin hullumeelset päeva
ning jonni.Siis seekord kirjutan ma hoopiski enesekehtestamisest ja reeglitest.
Mõned nädalad tagasi oligi õhtuti selline tunne,et lihtsalt ei jõua. Ei tahtnud
järgneval hommikul ärgata, sest sama rutiin jätkus.
Õnneks võtsin kokku ja jagasin oma mure Oktoobribeebide emmedega ning
sain paar head vihjet mida tuleks muuta.
Kui muidu astus laps mulle kahe jalaga pähe, siis nüüd on see asi veidikene muutunud.
Algus oli muidugi raske, iseloomu näidati nii mis kole.
Hetkel on ta mul juba nii tubli, et magas esimese öö suure lapse voodis ja nüüd teeb lõunaune .
Kui lõunaune puhul tavaliselt annan ma kergesti alla, siis täna sain ma ta kiiresti voodisse ja voodisse nii , et ta sinna ka jäi.
Eks kuri emme pole lihtne olla aga lihtne pole ka siis, kui laps pähe istub.
Seega, sain oma koha kodus tagasi suure võitlusega.
Hugo on hetkel selle kuu vähemalt kodus.
Helistasin eile lasteaeda ja seal kõike kõhugripist-tuulerõugeteni.
Seega ma ei saada oma last lasteaeda, et ta mul paar päeva hiljem jälle haigena kodus oleks.
