Olen võidelnud nüüdseks vist kaks aastat oma kaaluga. Küll väheneb, siis jälle tuleb tagasi. Tekib stress ja masendus aga lõpuks olen leidnud midagi mis mulle sobib www.fitlap.ee .
Kaks nädalat tagasi sain aru, et midagi on valesti ja kui ma kohe midagi ette ei võta, siis võib asi halvasti lõppeda.
Käisime härra õe ja õemehe juures istumas ning muidugi kuulus sinna kõrvale ka Jägermeistr-cocacolaga. Üldiselt ma ei ole enam üldse eriline alkoholi tarvitaja juba pikemat aega olnud, kuid tookord lõppes see sellega, et ma valutasin ööläbi.
Olen varem ka kirjutanud, et ootel on sapikivide opp aga kui muidu on olnud need valud sellised, et võtan tablettid sisse ja tunniga sai korda, siis tookord olin ma kuus tundi valudes, enne kui järele andis. Sel samal ööl oli mul aega mõelda elu üle järele ja võtsin vastu otsuse, et ei nüüd aitab.
Eks omaltpoolt andis tõuke ka üle pika ajal kaalule astumine, mis tuletas meelde endale antud kokkulepet, et kui kaal hakkab lähenema ühele kindlale numbrile, siis peab häirekell tööle hakkama.
Tookord alustasin ma järgmisel päeval sellega , et jätsin täiesti kõrvale saia, kohvi ja gaasilised joogid. Tulemuseks kaks nädalat hiljem , näonahk on muutunud paremaks, ma jõuan rohkem ja minu kaalult oli kadunud -3,1kg. Siis muidugi oli ka tohutu magusaisu, seega ajasin ma sokolaade ja komme, piparkooke suust sisse. Kuid arvestades seda on see -3kg ikkagi päris kõva saavutus kahe nädalaga, poleks magusat sisse ajanud oleks vb rohkem isegi.
Üleeile käis jälle mingi plinn peast läbi ja otsustasin, et ma tahan ikka rohkem seda kaalu vähendada oma kehalt. Otsus vastu võetud ja alustasime eilsest toitumiskavaga.
Mingi ime kombel tuli ka härra sellega kaasa ja nüüd me juba toitume tänasega teist päeva kava järgi.
Ma ei tea kas keha võitleb selle varasema rämpstoiduga või mida igatahes, minu kehalt eilsega on kadunud 900g ja härra kehalt 500g. Muidugi see ikka utsitab edasi pingutama ja jalad kihelevad ka jalutama juba pikemaid ringe. Tuleb naabrinaine õhtuti õue ajada.
Mis ma enda juures selle paari nädala muutuse juures märganud olen on see, et ma tunnen ennast hästi. Eile voodisse pikali visates jäin mõtlema , et oota? Mis toimub? Miks mu jalad ei valuta?
Tegelikult ongi ju oluline, see, et elukvaliteet muutub täielikult. Ma tunnen ennast hästi oma kehas, kuskilt ei valuta, energiat on piisavalt.
Kirjutan siis natukene Fitlap-ist ka , mis mulje see mulle jätnud on ja miks ma just seda teistele eelistasin.
* Sinna saab kaasata kogu pere tänu millele on söögitegemine lihtsam. Pole mittemingisugust eraldi toidu tegemist. Ja kõigile on üks ja sama toit, lihtsalt kogused erinevad
* Retseptide valik suur
*Erinevad toiduained, ei pea ainult riisi või ainult tatart sööma.
* Kaal väheneb silmnähtavalt
*Toidud on huvitavad
Mis mind eile kõige selle juures kergelt ära ehmatas olid kogused. Need toidu kogused on karmid. Isegi härra jaoks, kes muidu on suure isuga.
Sõin lõunaajal kõhu täis ja veel kell viis oli tunne, et ma ei tea kas mulle mahub õhtusöök sisse.
Pressisin sisse ja pärast ägisesin. Täna ma jällegi natukene vähendan koguseid, sest nii minul kui härral tekkis tunne nagu kõht oleks kurguni täis mitme tunni vältel.
Vb eelmise aastavahetusel soovitud unistus , saab järgmise aasta suveks tõeks.
Õnneks on mul olemas nüüd inimene kes mu eelmisele postitusele reageeris ja on valmis minuga koos seda kõike tegema. Jah härra teeb ka, aga kui tema loobub , loobun ka mina. Sellepärast otsisingi kedagi kellega ma koos ei ela, kes annaks mulle motti juurde.
Vaatame siis 10 nädala pärast tulemusi.
