Ma ei tahtnud ennem blogida sellest, mida me siis täpsemalt
isale sünnipäevaks kinkisime.
Kuna sügisel ma ise alustan ülikooli teed ja sada asja veel takistuseks, otsustasime me saate hoopiski isa emaga reisile.
Eks see oli üks korralik kingitus aga õnneks on meil pere suuremat sorti ja polnudki hullu miskit.
Isa muidugi ei kujutanud isegi unes ette, et midagi sellist tulla võiks.
Reedel kingitust ette lugedes ei saanud ta vähemalt muffigi veel aru.
Alles hiljuti rääkis, et tema mingeid sokke küll sünnipäevaks enam saada ei taha.
Ei mäleta, et keegi oleks talle neid kunagi kinkinud aga olgu, mõtlesime, et teeks alguses tünga
ja ennem kingi kätte andmist seletasin talle, et see on 100€ sokisahtli kinkekaart, mis tuleb kuu aja jooksul ära kasutada. Itistas küll sellepeale ja vist jäi isegi uskuma.
Muidugi oli see nali.
Me mõtlesime, et võiks seda kingitust talle kuidagi teistmoodi serveerida.
Sai tellitud Divina.ee-st Riin-u käest nn kinkekaardi.
Muidugi pilt on ebaõnnestunud, sest kiiruga tehtud ja mõte oli õele saata.
Üllatus õnnestus , jõudis vähemalt eile alles kohale.
Sünnipäev ei kestnudki väga pikalt, sest mina olin juba ennem haige ja peale seda jäin veel rohkem.
Laupäeva hommikul ei tulnud mul suust peale sosistamise ja köhimise midagi välja.
Hugoga rääkides kostus koguaeg vastu ainult " MIDA?" .
Õnneks õhtuks oli hääl tagasi.Mart tõi mulle Ferveksit ja tänu sellele täna on mul vähemalt veidigi parem olla.
Käisin isegi korra väljas ja avastasin, et ma saan veel korralikult maasikaid oma taimedelt, kui külm liiga ei tee.
Seega suvi vist ikkagi kestab veel.
