Kolm aastat on pikk aeg?
Oleneb tegelikult mis nurga alt seda vaadata?
Lapse puhul läheb see aeg kiiresti, kuid muude asjade puhul tundub see aeg kuidagi jube pikk ja ajaliselt mõttetu.
Ma olen jube palju hakanud mõtlema. Need mõtted häirivad juba ka mu uneaega, sest reaalselt tahaks normaalsel ajal magama minna, kuid siis hakkab aju täiskiirusel tööle ning ideid/mõtteid/küsimusi looma ja püstitama.
Nii ma siis istun seal voodis poole ööni ja mõtlen oma mõtteid.
Mulle meeldib tööl käia, sest seal ma saan olla enamus vabast ajast omas mullis.
Lapsega kodus olles sellist asja ei ole, sest laps on 24/7 A ja O .
Mind häirivad viimasel ajal jube paljud asjad. Mitte miski kohe ei sobi. Eriti veel kui see on seotud minu lapse või minu koduga.
Vahel ma mõtlen, et kui tulevikus peaks juhtuma selline asi, et ma peaks Mardiga lahku minema, siis minu soov on see korter endale saada. Kindlasti tekib küsimus miks?
Ma olen endale sellest korterist suure vaevaga loonud kodu, kodu mis ongi minu jaoks kodune keskkond. Samuti on see lapsele kodu. Kodu kus on tema mänguasjad, kus ta teab kus-mis on, kus on tema voodi ja magamistuba.Õhkkond mis on sünnist saadik olnud tema koduks.
Meil on Mardiga viimasel ajal palju diskussioone teemal kodu, kass ja laps.
Nagu ma varasemalt kirjutasin, ärritun ma viimasel ajal väga kergelt.
Mind ärritab tohutult see kuidas Mart suhtub meie kodusse, puudub austus selle vastu mida ma siin teen. Lisaks kass, kes on kõige suurem tüliallikas alates ajast kui ma ta võtsin. Aga teate mida, mingi hetk tuleb hetk kui ma lihtsalt haaran lapse, kassi ja kompsud ja lihtsalt lähen.
Minu jaoks on tohutult oluline kodu, kass ja laps. Ma olen loonud keskkonna kus mulle meeldib olla, kus ma lapsele meeldib ja kus on mu kass.Kui teistele see ei sobi, siis sorri aga byebye..
Eile oli mul esimene vabapäev ja ma lihtsalt nutsin ja koristasin, sest ma tunnen, et ma ei jõua. Igakord minu esimene vaba päev läheb koristamise peale ning sõna otseses mõttes terve päev.
See aeg peale tööle minemist on olnud väga kurnav, sest ma olen ema. Ema ei ole kerge olla. Minu elu on hetke seisuga päris raske. Võtan nädala enda elust ja kirjeldan seda rutiini teile.
Esmaspäev, teisipäev ärkan ennem kella 7, äratame lapse samuti ning ennem tööle minekut lähme Mardiga riidu. Läheks kella kaheksaks tööle ning kell kaheksa õhtul tulen töölt. Vahepeal olen helistanud ja uurinud kuidas mu lapsel läheb. Kuuldes Mardilt, et jälle pidi nutusaatel ära minema, tekib tunne, et ei saa ikka tööl käia aga surun selle alla ja otsin uut võimalust, mis lapsele sobiks ja meeldiks. Veerand 9 õhtul tulen koju ning kui veab on Mart õhtusöögi valmis teinud. Laps ärkab ja on emmekas. Kunagi kui veab ehk 00.00 saan ma magama, kui veab.. Kolmapäev on mul vaba ning see kulub koristamise peale. Neljapäeval ehk saab kodust välja kuid ka sellest päevast mingi aeg kulub koristamisele. Nõude hulk on enamasti kolmapäevaks tohutu, sest peale söögi tegemist musti nõusi ära ei pesta.
R-L-P, tööl tööl ja tööl...
Vabad päevad ma üritan võimalikult palju oma lapsega veeta aga vahel olen ma õhtuks täiesti tuim tükk, sest ma nimetaks ka lapse kasvatamist raskeks vaimseks tööks. Seega olen ma aastaringselt 24/7 tööl. Vaimse töö eest on rõõm lapse kasvamisest ja arenemisest ning füüsilise töö eest on palk.Aga jumal tänatud, et mul on sellises sõbrannad kes ajavad mind vahel linna välja. Seda on vaja, sest tagasi tulles on kuidagi see positiivne hoog sees.
Aga üks probleem on meie peres veel. Nimelt, mina ei ropenda absoluutselt. Ma lihtsalt olen selline inimene, kes ei kasuta sündsusetuid sõnu aga kahjuks Mart on selline, kellel tulevad need kuidagi juba lihtsalt hammaste tagant välja. Poiss on hetkel sellises vanuses, kus sõnad hakkavad meelde jääma. No nii ongi. Üks päev poisil kukkus mängutelefon maha ning mida ma kuulen!!!!
Mhhh....Pelssse!
No hallllo, ma räägin nagu seinaga, et kodus selliseid sõnu ei kasutata!
Mina ei kasuta neid( kui siis ainult siis kui tõeline vajadus nende kasutamise ees on), siis võiks ka Mart natukene oma sõnavara piirata!
Sain vist oma mõtetega ühele poole. Mõtlemis ainet veel on ja teemasi mille peale mõelda on palju, kuid selliseid asju siia ei kirjutata.
'
