Mind valdab tohutu väsimus..
Selline tunne, et magaks hea meelega 14h jutti...
Kuidagi on asjad niimoodi jooksnud, et mul pole õnnestunud 2päeva jutti puhata, ilma, et ma tööle minema ei peaks.
Jah eile oli vaba ja täna ka aga no...
Lisaks sellele on Hugo mul nüüd juba mitmendat päeva haige ja jonnakas.
Haige lapsega kodus olla ei ole absoluutselt lihtne. Puhkamine on täiesti välistatud.
Kohati selline tunne, et kõik kohustused oleks nagu minu täita.
Ehk siis kerge deprekas hakkab tekkima.
See on see väikese lapse kõrvalt tööl käimine.
Raske on aga kuidagi peab hakkama saama. Eks ikka arvatakse, et 8-16.30 on tööpäev ja peale seda on võimalus puhata aga ei. Ei ole, lõpetan pool 5 töö, siis lähen võtan lapse lasteaiast, kodus tuleb süüa teha ja koristada.
Ma lihtsalt tahaks ühte päeva ilma mehe ja lapseta. Siis õnnestuks natukene puhata ehk...
Mõtlen juba selle peale, et äkki peaks võtma peale palgapäeva mingi paketti ja minema üksi kuskile natukene hinge tõmbama. Enamasti on see mõjunud, kui on võimalus olnud üksi olla.
Ma ei ütle, et Härra mind nüüd kodus ei abistaks. Ikka abistab aga sellest on vähe. Ma vajan rohkem abi ja rohkem aega enda jaoks. Eriti kui kodus on üks haige laps. Ma ei kujuta ettegi kui mul peaks veel lapsi olema. Hea nali!!
Ega ma siis niisama vahel 1-1,5h vannis ei käi. Ma käin oma mõtteid mõlgutamas. Ja natukenegi puhkamas sellest kärast.
Ja olgem ausad. Iga naine vajab vahepeal tuulutamist.
Ma olen muidugi ka selline päris omamoodi isiksus. Oma põhimõttete ja soovidega.
Ma olen härrale pea igal nädalavahetusel maininud, et äkki teeks midagi koos?
Noup...siiamaani pole mind kuskile viidud.
Ma ei saa aru mis kurat neid eesti meestel viga on?
Koguaeg mingid vabandused, et mitte oma naisi välja viia?
Ja kusjuures, vabandused on nii usutavad, et sa jäädki neid uskuma :):):):)
Mis siin muud üle jääb, tugevad eesti naised nagu me oleme. Tuleb ise kätte võtta ja mehed välja viia!Võisiis...u know what i mean..
