Lõpuks jõudis kätte aeg, kui ma sain
kirurgi juures ära käia seoses oma 4a vaevanud sapikividega.
Saadeti mind UH uuringusse ja pole ime, et ma siin tihti valutan, kui neli väikest kivi
sapid ringi uitavad.
See selleks, määrati mind ilusti opi ootele ja loeti sõnad peale, et järgmine kord kui valutama hakkavad, siis tuleb kohe kiirabi kutsuda.
Okei, asi selge ja korras.
UH-d tehes ühel hetkel küsib mu käest, et kas ma tean, et mul on rinnas tükk?
Vot see oli üks korralik ehmatus. Arvestades, et tunda midagi pole olnud ja otseselt selliseid ehmatavaid valusi ka mitte tõmbas see korralikult näost ära.
Saatis mind Mammoloogi juurde.
Ootasin ukse taga kuskil 25minutit aga selle aja sees käis ikka igasuguseid mõtteid peast läbi.
Mõtlesin, et kas nüüd ongi kõik? Ongi vähk? Mis edasi, kuidas , mida , miks?
Isegi paar pisarat tuli seoses nende jubedate mõtetega.
Kirjutasin ka härrale, et mul läheb natukene pikemalt, sest üks uuring on veel.
See suutis ka juba tööl sada mõtet läbi mõelda.
Täiesti kohutav kuidas selline asi üldse mõjuda võib.Üks väike asi ehk tükk rinnas paneb mõtte niimoodi tööle, et muretse ennast lolliks.
Mulle tehti uuesti UH ning arst küsib mu käest kas mul lapsi on. Vastasin, et on üks kolmene poisslaps. Tema muidugi rahulikult naeratab samal ajal kui ma tahaks nutma pista.
Ütleb mulle siis vene aksendiga " Ära paanitse" ja jälle teeb malbet naeratust.
Peale Uh-d riided uuesti selga ning istusin toolile.
Ütleb siis mulle" Üks poiss?No da .....teine tuleb tüdruk, imeb musuga tüki välja, välja lõikama ei pea...komplekt koos. Ausaltöeldes ma kujutan ette, et paistsin seal nagu peata kana, kes mitte midagi aru ei saanud.
Igatahes niikaua kuni valu ei tee, lõikama ei pea aga kui ma tahaks seda ennetada, siis tuleks veel üks laps sünnitada, kes siis piimaga välja imeks selle 1,8cm läbimõõduga tüki.
No kurja , on alles asju mille pärast muretseda! Oli see seda muretsemist siis väärt?
Siiani korralik šokk sellest.
