Mõtlesin, et kui laps suuremaks kasvab, siis hakkan ma uuesti neid
jõule,aastavahetust ja jaanipäeva nautima aga ei , ma ei salli neid endiselt.
Ma mõtlesin küll, et huvitav miks selline sallimatus tekkinud on.
Arvastavasti sellest
* Palju teha
*Paanika
*Kõik need pühad on täis suuremat sorti alkoholi , pole vahet kas jõulud, aastavahetus
või siis jaanipäev.
*Midagi ei jõua valmis, käed-jalad tööd täis.
*Sada asja on vaja mõelda
*Enne tuleb mehega 100 korda riidu minna kui kokku lepitakse kumma pere
juures me sel aastal peatume.
Ennem Marti ja Hugot olid täiesti ükskõik need jaanipäevad. Üks suur pidu ja läbustamine. Kellegiga arvestama ei pidanud ,läksid kuhu tahtsid.
Eks sel ajal tarbisin ka alkoholi mitu mitu korda rohkem kui hetkel.
(praegult mõtlen küll, kuidas mu tervis vastu pidas)
Hetkel minu alkoholi tarbimise kogus on ikka väga väike ning pool kainena peol olla on päris väsitav.
Kõik räägivad korraga , möll käib ja see mõjub nii väsitavalt.
Sel nädalal saime Mardiga natukene vähem riidu mindud kui muidu.
Üks kangem kui teine ning kumbki alla ei anna.
Kuna mul eile oli päris halb olla, siis otsustasin ma ise alla anda ja kurvastada terve jaanipäeva, et ma enda pere juures olla ei saa. Seega otsus sai Mardi kasuks.
Eks Hugol on ka põnevam aga tahad ju ka enda perega aega veeta...
Ainukene positiivne asi jaanipäeva puhul on jaani aegne loodus.
Okei, liha ka :):):)
Kuidas Teie peres jaane veedetakse, ilma vanemateta või kellegi juures?
Kainet jaanipäeva teile!!!!!
'
