Monday, May 29, 2017

Peale sapikivide oppi aka sapipõit enam polegi.

Tehtud, tegin reedel ära ja seoses sellega mõtlesin, et blogin asjast ka veidi. 
Vähemalt mina olen see inimene kes otsib alati netist infot aga nende kohta ei olnudki väga miskit. 

Piinlesin sapikivide käes neli aastat. Ma ei ole joonud siidrit 5 aastat äkki, rasvased ja vürtsikad toidud olid ka out? Ma proovisin paar kuud peale Huuksi sündi juua ja sellele järgnesid rämedad valud ja oksendamine. 
Aga noh, ega haiglasse ju ka ei lähe. 
Tegelikult ma isegi käisin haiglas kui Hugo beebi oli aga siis sain vaid tilka ja rahunesid maha. 
Alguses oli asi ikka väga hull, ma oksendasin ja valutasin ning ei saanud hingata. 
Mingi hetk mu sapp rahunes maha ja olidki lihtsalt valud. 
Ma lükkasin seda arsti juurde minekut koguaeg edasi, sest Huuks oli alles nii pisikene ja ma ei kujutanud ette kuidas see asi üldse peale oppi välja näeb kui Mart enamus ajast tööl oli k.a nädalavahetustel. 
Käisin veebruari lõpul arstil kus siis suunati plaanilisele operatsioonile. Eelmine nädal siis tuli kõne, et tuleks järgmisel nädalal verd anda ja reedel 26.mai opile. 
Ausaltöeldes päris ootamatult tuli see ja tänu sellele ei tekkinud mingit hullu hirmu ka opi ees. Tegelikult ei olnudki hirmu kuni reede hommikul kell 7 haiglasse jõudes valveõde tuli ja teatas, et ma olen esimene ja kell 8.15 on opp. 
Okei, valmistasin end ette ja läksin siis 8.15 opisaali. 
Viskasin pikali , sain kanüüli sisse ning hakkas pihta. Mitu süsti ja norrr.......... 
Ärgates ei saanud ma hingata, ma ei tea miks. Ki ma ärkasin oli kell 9.30 umbes, seega päris kiire opp. Sain hapniku , magasin pool tundi ja kell 10 olin juba jalgade peal ja jalutasin vetsu poole. 

Täna on sellest möödas 4 päeva ja ma liigun ringi, hommikuti voodist üles ei saa. Selg väsib tänu vanainimese asendile väga kiiresti ära. Kuna ma olen harjunud öösel magama külje peal, siis täna oli esimene öö kui ma sain seda teha. Hommikuti aitab mind poja voodist püsti. 

Jube palju on küsimusi toitumise kohta ja neid oli ka minul palju ennem oppi. 
Eks see täiesti oleneb inimesest, mina söön kõike v.a rasvaseid asju. 
Seega kui ma juba varem jälgisin fitlap-i , siis see on ideaalne praegu. Ma praegu leiba väga ei kannata, hommikuti söön ma sulajuustuga saia  + rohke piimaga kohv.  Kogused on väikesed ja kaal langeb mühinal.
Lõunaks söön ühe skyr kohupiima või kreeka jogurti, õhtuks enamast sätin endale midagi rohkem täitvat ( fitlap-i menüüst).
Hetkel tunnen ma jubedat isu Olerex-i tortillast. Muidugi seal on sellised kastmed vahel mida ma süüa ei saa aga isu on räme. mmm.... eks ma hammustan siis õuna selle asemel. 

Kõhupeal on mul neli auku. Rinna all on eriti suur ja kole õmblus.  Nagu kuuliaugud kõhus. 
9.juuni lähen niite välja võtma ja kuu aja pärast peaks saama juba kõike teha. 

Praegult ongi kuuaega keelatud vann, ujumine, saun. Ehk siis ma väga loodan, et juuni väga kuum ei tule. 

Haiglas ärgates pistsin käe padja alla ja mida ma sealt leidsin? 
Kotikese kividega...... 
2 suur kivi olid alles jäänud viiest, ehk siis 3 lagunesid ära. 

Päris rõvedad on ausaltöeldes....
Näitasin Huuksile läbi veebivestluse ja see arvas, et emmel lõigati tissid ära.
Härrat on hea norida, sest mind lõikas üks hästi kena noor meesarst :D 

Nagu ikka, siis mul ikka joppab alati on meesarstid... 

Seega sapihaigetele, don´t worry ! 
Ma ei julge veel lubada aga usun, et elu on lihtsam ilma sapita. 


Motivatsioonist ja niisama mõtteid.

Täna läbides järjekordset koolitust tunnen, et on aeg järgmine samm teha, sest tarkust on juba omajagu kogutud. Ees on veel kolm koolit...