WuupWuupWuup

Täna hommikul ärkasin kell 7 hommikul.Mart tegi mulle äratust musidega(a).Kuna Kerttul oli täna tähtis päev siis läksime emandaga ja Kerttuga linna.Viisime Kerttu kohapeale ära ja läksime emandaga linnavahele chillima nagu öeldakse. Vahva on see, et ma tegin hommikul kuradi rumala otsuse.Panin oma uued valged saapad jalga ja ei mõelnud üldse, et need võivad hõõruma hakata. Igatahes mul on rõve katkine kand nüüd.

Seega, ma lihtsalt lonkasin ringi. Linnast ostsin veel plaastrid aga ega neist kasu ei olnud.Plaastrite vahelt hõõrus ikka edasi, sest ega solarise wc-s ei saa päris hästi paika sättida, kui tänu talveriietele seal väga ruumi pole. Igatahes käisime emandaga veel kohvikus ja sättisime ennast kella 12nese marsa peale. Väike tripp jälle tehtud ning sai kodust välja.Muidugi mingi tohutu väsimus on peal, sest pole harjunud ärkama kell 7 hommikul ja jooksma kell 8 bussi peale.

Vähe sellest, kui ma koju jõudsin siis Hugo ja Leelo ootasid mind poolel teel. Ma ei tea mis ime läbi aga Hugo magas kärus. Venitasime koos käru kuniks tibu ärkas.Tibu oli nagu väike ussikene oma koopas. Paks soojakott,Paks lumivalge kombe,tutimüts, all soe kampsun+ soojad püksid+ karusokid.Vedasime koos käru kodu poole kui järsku tundsin....OMGGG KÄRU MUUTUS KERGEKS. Ehmatasin ning tibu oli suutnud ennast kuidagi käru pealt maha siblida.

Kui mina kui paanikas ema jooksin oma lapse juurde , siis see pilk millega ta mind vaatas. Need suured sinised silmad ja pilt mis ütles" kus ma siia sain". Jumal tänatud, et ta oli täiesti ära pakitud ja haiget ei saanud. See kõik käis nii kiiresti. Kaota veel lapse väljas ära.... Muidugi me Leeloga hakkasime naerma, a Hugo ei saanud küll midagi aru.