Nädalavahetus on möödas ja Huuks on nüüd kolmene kutt. Ise teatab uhkelt , et ta on nüüd suur ja võib tööle minna.
Noja, ma arvasin peale põhikooli lõpetamist, et äkki läheks tööle aga aeg on nii edasi arenenud, et nüüd tahavad juba kolme aastased tööle minna.
Sünnipäev möödus täitsa vahvalt, põhiline, et Huuks ise rahule jäi.
Mulle endale ka meeldis jälle kõiki koos näha. Oli väga tore.
Huuks kuhjati kingitustega üle. Seega neid vidinaid on meil jälle tohutult juures. Eks ikka kõik tulevad kingitus näpus. Rohkem koristamist emmele.
Ma vist hakkan ise vaikselt harjuma selle maja eluga. Kui eelmine nädal ma tundsin, et ma olen tohutult stressis ja endast väljas enamus ajast, siis praegu on juba vaikselt see rahu tagasi jõudnud, ning tunnen ennast juba täitsa hästi ja hakkab ka tekkima see kerge "kodu" tunne.
Eks muidugi võtab aega, oleme siin nüüd üle nädala olnud aga ikka on koguaeg sättimist ja tegemist. Huuks ei püsi ka ühe koha peal.
Siin tunnen ma puudust oma sõbrannadest- kullakesed tulge mulle külla! Ma ei julge ise sõita lumega, sest ma pole pidanud kuid autoroolis olema!
Täna hommikul ärkasime me näiteks ennem kella kaheksat ja ennem poolt üheksat olime me juba Huuksiga õues möllamas. Mulle on alati meeldinud esimene kuu lumega! Nii lahe ja sel aastal on Huuks ka juba asjalikum ning huvitub lumesõjast, lumememmedest ja inglitest rohkem, kui eelmised aastad. Seega on mul keegi kellega lumes möllata. Eelmine aasta pidin seda üksi tegema.
Ma olen see ema, kes ei vaata lihtsalt kõrvalt mis laps teeb. Ma ikka viskan ka vajadusel pikali ja püherdan ka maas.
Näiteks käisime me kraavis täna. Hugo lasi liugu ja välja enam ei saanud. Läksin aitama ja lendasin ka kraavi. Saabastel sile tald ja nii me olimegi kraavis mõlemad tagumikud püsti ja välja ei saa.
Mina olen igal aastal sellest lumest vaimustuses.
Niiiii lahe!!!!
Lumi on nii ära püherdatud, et alles polegi midagi.
Tegime lumememme ka aga see vajus pikali.
