Mis juhtus?

Ma olen hetkel täiega sadulas. 

Motivatsioon on laes ja koguaeg on tunne, et nüüd sel aastal tuleb midagi 

ära teha, sest muidu on selleks hilja. 

Reaalsus jõudis kohale, sest kui ise ei tegutse, siis ega magavale kassile hiir suhu ei jookse ka. 

Ma olen selline inimene, kellel käed sügelevad ja tahaks koguaeg midagi teha. 

Kuskilt on tulnud see "särts" tagasi, mis juba mõned aastad kadunud on . 

Hugo on ka juba piisavalt suur, et ma saaks lõpuks iseendale pühenduma hakata. 

Seega ,oleks ka aeg iseenda peale mõelda. 

Ma ei saa sinna mitte midagi parata, et kui ma midagi tahan ,siis ma pean selle

kohe ja praegu saama.

Armas elukaaslane muidugi koguaeg nokib, et "Sina lihtsalt lähed ja sina lihtsalt teed" . 

Ma ei leia, et see oleks halb iseloomujoon. Minus on piisavalt temperamenti,

et saada kõik mida ma tahan.  Ja ma olengi saanud kõik mida ma tahan tänu sellel,et

ma pean selle KOHE saama. 

Muidugi väidetakse algul seda, et sel hetkel kui mingi mõte pähe tuleb, ei arvesta ma absoluutselt teistega. 

Selle peale ütleks, et kõik on alati läbi mõeldud ja analüüsitud.

NR 1 on alati pere ja sugulased aga teiste puhul võibolla tõesti lähen ma vahel üle laipade, ilma, et mõistaks, et keegi haiget saab või solvub. 

Tänu lapse sünnile ja inimese enda kõrvale leidmisele, olen ma pidanud ikka

oma iseloomu ja temperamenti korralikult alla suruma ja võibolla

seetõttu on olnud ka selliseid otsused, mis pole just kõige targemad olnud. 

Aga kuskil hingesopis on need iseloomujooned endiselt alles... 

Aeg on õige iseenda leidmiseks. 

Lihtsalt need allasurutud mõtted, tunded ning laps on seatud esikohale on muutnud mind rohkem 

kinniseks , vaiksemaks, tagasihoidlikuks- vaikseks koduperenaiseks.

Mulle ei meeldi see inimene, kes mulle peeglist vastu vaatab. 

Ma ei mõtle selle all üldse kohe välimust, kuid see inimene kes sealt vastu vaatab, 

tal puudub silmis sära.

Ma loodan, et need otsused mille ma sel suvel vastu võtan, muudavad seda inimest kes peeglist vastu vaatab. Ma loodan, et Hugo on kunagi mulle tänulik ja ei vihka mind sellepärast, et ma pingutan tema heaolu nimel. 

Ma loodan, et ta on sama õnnelik väike naerupall edasi, sest rutiin ei 

ole elu alus.

Ma olen liiga noor veel rutiini jaoks. 

Kui ma 70+ olen, siis saan aru, et koon päev läbi sokki,kastan tomateid ja kurke. 

Ma loodan, et armas elukaaslane suudab üle elada need hullused. 

Aga pikemas perspektiivis, peaks ta mõistma, et see ei ole hetkeline hullus. 

Hetke idee või kuidas iganes ta mu" kohe ja praegu" soove nimetab.

Asi pead seda väärt olema. 

Pole mõtet raisata neid aastaid. 

Elu on nautimiseks. 

No alustame siis sellest,et suits ei maitse enam üldse. 

No k*rat, kokku juba 5aastat tõmmatut ( aastase vahega). 

Paljuks läheb vist.

Võtaks veel viimase paki oma lemmik suitsu ja jätaks selle suitsetaja eluga hüvasti. 

Eks ma annan mingi aeg teada, kuidas siis edeneb. 

Pidudel teen ma niikuinii aga igapäevaselt võiks küll ära unustada selle. 

No ei maitse enam lihtsalt. 

öek. 

Endiselt ei salli ma jaane,jõule ja aastavahetust

Mõtlesin, et kui laps suuremaks kasvab, siis hakkan ma uuesti neid 

jõule,aastavahetust ja jaanipäeva nautima aga ei , ma ei salli neid endiselt. 

Ma mõtlesin küll, et huvitav miks selline sallimatus tekkinud on. 

Arvastavasti sellest 

* Palju teha

*Paanika

*Kõik need pühad on täis suuremat sorti alkoholi , pole vahet kas jõulud, aastavahetus

või siis jaanipäev.

*Midagi ei jõua valmis, käed-jalad tööd täis. 

*Sada asja on vaja mõelda

*Enne tuleb mehega 100 korda riidu minna kui kokku lepitakse kumma pere

juures me sel aastal peatume.

Ennem  Marti ja Hugot olid täiesti ükskõik need jaanipäevad. Üks suur pidu ja läbustamine. Kellegiga arvestama ei pidanud ,läksid kuhu tahtsid. 

Eks sel ajal tarbisin ka alkoholi mitu mitu korda rohkem kui hetkel. 

(praegult mõtlen küll, kuidas mu tervis vastu pidas)

Hetkel minu alkoholi tarbimise kogus on ikka väga väike ning pool kainena peol olla on päris väsitav. 

Kõik räägivad korraga , möll käib ja see mõjub nii väsitavalt.

Sel nädalal saime Mardiga natukene vähem riidu mindud kui muidu. 

Üks kangem kui teine ning kumbki alla ei anna. 

Kuna mul eile oli päris halb olla, siis otsustasin ma ise alla anda ja kurvastada terve jaanipäeva, et ma enda pere juures olla ei saa. Seega otsus sai Mardi kasuks.

Eks Hugol on ka põnevam aga tahad ju ka enda perega aega veeta...

Ainukene positiivne asi jaanipäeva puhul on jaani aegne loodus.

Okei, liha ka :):):)

Kuidas Teie peres jaane veedetakse, ilma vanemateta või kellegi juures? 

Kainet jaanipäeva teile!!!!! 

'

Endiselt vihkan ma suuri pühi....

Mõtlesin, et kui laps suuremaks kasvab, siis hakkan ma uuesti neid 

jõule,aastavahetust ja jaanipäeva nautima aga ei , ma ei salli neid endiselt. 

Ma mõtlesin küll, et huvitav miks selline sallimatus tekkinud on. 

Arvastavasti sellest 

* Palju teha

*Paanika

*Kõik need pühad on täis suuremat sorti alkoholi , pole vahet kas jõulud, aastavahetus

või siis jaanipäev.

*Midagi ei jõua valmis, käed-jalad tööd täis. 

*Sada asja on vaja mõelda

*Enne tuleb mehega 100 korda riidu minna kui kokku lepitakse kumma pere

juures me sel aastal peatume.

Ennem  Marti ja Hugot olid täiesti ükskõik need jaanipäevad. Üks suur pidu ja läbustamine. Kellegiga arvestama ei pidanud ,läksid kuhu tahtsid. 

Eks sel ajal tarbisin ka alkoholi mitu mitu korda rohkem kui hetkel. 

(praegult mõtlen küll, kuidas mu tervis vastu pidas)

Hetkel minu alkoholi tarbimise kogus on ikka väga väike ning pool kainena peol olla on päris väsitav. 

Kõik räägivad korraga ja teevad nilbeid nalju, mis kaine inimese jaoks naljakad ei ole. 

Jah, eelmise lause puhul pole isegi vahet kus peol ja kellega täpsemalt olla, kõik purjus inimesed on ühesugused.

Sel nädalal saime Mardiga natukene vähem riidu mindud kui muidu. 

Üks kangem kui teine ning kumbki alla ei anna. 

Kuna mul eile oli päris halb olla, siis otsustasin ma ise alla anda ja kurvastada terve jaanipäeva, et ma enda pere juures olla ei saa. Seega otsus sai Mardi kasuks.

Eks Hugol on ka põnevam aga tahad ju ka enda perega aega veeta...

Ainukene positiivne asi jaanipäeva puhul on jaani aegne loodus.

Okei, liha ka :):):)

Kuidas Teie peres jaane veedetakse, ilma vanemateta või kellegi juures? 

Kainet jaanipäeva teile!!!!! 

'

Kogumisfond lapsele.

          Olen pikalt kulutanud oma ajurakke selle peale, et mis moodi ma hakkan koguma lapsele 

           raha. Olen uurinud igasuguseid erinevaid kogumisfonde ja ei ole suutnud otsustada millist valida. 

Eelmine nädal lugesin ma päris pikalt nende kohta. 

Leidsin siis enda jaoks sobiva Swed-ist. 

Täpsemalt valisin siis Koolifond+- i. 

Esiteks on võimalus lapsel raha kätte saada alles 21 aastaselt. 

Koolifond - see selleks. Näidake mulle mõni 18 aastane kes on oma raha kasutanud edasi õppimiseks? Võibolla paar tükki tõesti neid ainult on aga minu tutvusringkonnas neid ei ole või ma lihtsalt ei tea nendest. 

18 aastasele raha kätte anda on sama hea kui 5 aastasele 50€ anda ja ta poodi saata. 

Ostetakse ainult jama selle eest kokku. 

Mida teeks see 18 aastane suure summa rahaga ? 

Mina otsustasin valida raha kättesaamise vanuseks 21, sest 21 aastane mõtleb juba rohkem kui see 18 aastane. Muidugi on mul nädal aega ümber otsustamiseks.

18 aastane poiss lihtsalt läbustaks selle raha läbi ja ei ostaks selle eest mitte midagi kasulikku.

Rääkisin just emaga sellest ning tuli teemaks, et mida nemad täpsemalt tegid. 

Ema sai raha kätte 18aastaselt, omal-ajal suure summa ja ostis selle eest kalleid hilpe turult. 

Isa oli oma raha poisikesena lihtsalt maha joonud. 

Nii palju kui ma olen Mardiga rääkinud, siis tema oleks arvatavasti samamoodi maha joonud nagu mu isa.

Minul sellist fondi ei ole kunagi olnud aga ma usun, et 18 aastaselt ei oleks ka mina seda raha targalt kasutada osanud.

Jagage enda kogemusi kellel vanemad on fondi kogunud ning olete selle 18 või 21 aastaselt kätte saanud? Kuidas kasutasite oma fondiraha?

Meie kodus elab Pätu

Mäletate seda lastesaadet Pätu, kus Pätu tegi koguaeg pahandust. 

No, meie kodus on ka Pätu. Aga meie Pätu ennast näole ei anna, kardab vist vitsa saada. 

Alguse poole tõime ta kaasa vist pesumasinaga, sest absoluutselt kõik sokipaarid mis ma masinasse panin.. tulid üksikuna välja. Eriti armastas ta Mardi sokke. 

Nüüd on ta pesumasinast välja kolinud ja peidab tähtsaid asju.

No, kunagi peitis ta meil ainukese telefoni laadija ära nii, et see pole ka 1,5 aastat hiljem kuskil välja tulnud. Ja nagu meelega, oligi meil see ainukene laadija Mardiga kahepeale. 

Kujutate seda viha ette siis?

Siis peitis Hugo luti ära , kuid selle eest peab Pätule tänulik olema, sest lutist võõrutamine käis kergelt. 

Aga hetkel tahaks küll sellele Pätule vitsa anda, sest ta on kaotanud nii minu passi 

kui ka Mardi ID-kaardi nii ära, et me lihtsalt ei suuda neid leida. 

Korteris on mingi suur must auk kuhu Pätu kõik asjad ära peidab.

Muud seletust mul lihtsalt ei ole enam. 

Home, my home.

Teil on alati toad korras! 

Sellist lauset kuulen ma üsna tihti kui keegi külla tuleb.

Tegelikult see päris nii ei ole. 

Kui sul on kodus väike suslik, siis väidet "tuba on korras" ei ole!

Jah, ma ei ole päris selline kes suudaks sassis toas olla. 

Tekib närvilisus  ja kerge ärritus. Seega lihtsam on koristada toad ära, kui ennast marru ajada sassis tubadega. Me elame kahetoalises korteris mis on ümber tehtud kolme toaliseks. 

Mõeldud siis, magamistuba+magamistuba+köök-elutuba. 

Mingi hetk oli väiksem magamistuba nn kassituba, kuhu kuhjus koguaeg asju. 

See oli nn lootusetu tuba mis kunagi korda ei saanud. 

Korda saamine minu pilgu läbi on puhtusest läikiv tuba kus kõik asjad on oma koha peal. 

Mingi periood ma vihkasin seda tuba, sest seal sai lihtsalt mõistus otsa. 

Nüüd tegin ma sellest lõpuks lapsele nn oma toa. Muidugi magab ta edasi meie toas aga mänguasjade jaoks võiks ikka eraldi tuba olla. Sest neid on niiiiiii palju ühe lapse kohta!

Selle korteri saime me endale täiesti tühjana, sees oli ainult köögimööbel. Kõik muu jäi meie enda muretseda, seega kui siit ära hakkame kolima, siis ma ei tea kes kõik need asjad siit minema viib ja kuidas üldse. Rõdult alla -otse kärru. Siia korterisse me kolisime 2013 juuli lõpp. Seega varsti saab meil siin elades kokku 3 aastat. 

2013 aastal see korteri otsing noore pere jaoks oli ikka päris peavalu. 

Mäletan , et käisime Sepal ühte korterit vaatamas, üür oli 250€ , kamin oli sees aga see ei töötanud ja mingi jama oli seal veel. 

Sellest loobusime kohe. 

Siis leidsin ma  Kose-Uuemõista ühe korteri aga olgem ausad, tunne oli selline, et keegi oleks nagu sinna vaiba alla ära surnud. Ja no raudselt keegi kummitas seal! 

Mina nägin ja tundsin päris tihti liikumist seal.

Mart ei julgenud kunagi üksinda seal korteris olla, pigem eelistas vanemate juurde minna peale tööd. 

Peegleid oli ka mingi sada tükki. Ja see hais...ohissand. Vb hetkel on see sealt lõpuks kadunud. 

Igatahes, saime me endale ideaalne korteri. 

Asju tuli muidugi kohe muretsema hakata, kapid ja kummutid jm. 

Peale kolme aastat avastan ka igal aastal, et midagi on veel puudu. 

Näiteks tahaks ma ühte kappi veel. 

Midagi sellist: 

http://www.jysk.ee/delta-kapp.html

Ja siis tahaks veel söögilaua komplekti.

Midagi sellist: 

http://www.jysk.ee/laud-kloten-toolid-orbe-3.html

                                   Ja siis tahaks ma jälle uut diivanit, mis siis, et kahe aasta jooksul on mul juba                                                                            kolmas diivan. Tahaks ikka suurt kus õhtuti lebotada.

Ma lähen nüüd lotot mängima, äkki veab ja saan ühe kopsaka võidu ;);););)

Home, sweet home. / fotopostitus

Laulasmaa 

Üks lemmikuid pilte.

Kahjuks Fotki arvas, et mu konto on liiga pikalt lihtsalt tasuta seisnud , et võiks selle ära kustutada ja aktiveerides maksa, ainult maksa.

Seega kõik mu looduspildid on kadunud :(




NB! Piltide kasutamiseks küsi luba!

Kokkamisest

Lugesin eile ühte blogi(enam ei suuda üles leida) kus naine kirjutas, et 

ta lihtsalt ei oska süüa teha ja kui teeb ,siis see söök maitseb nagu s*tt. 

Lisaks sellele vaatan ma õhtuti tv kolmelt Ramsay-t suur Gordon Ramsay fänn nagu ma olen.

Ja no üllatama paneb see inimeste söögi harjumused.

Vahel vaatan ja mõtlen, kuidas nad suudavad midagi sellist süüa?

Mismõttes ei oska naised süüa teha? 

Mina sain tõuke kokkandusse sellest, et ma pubekana lihtsalt ei söönud mitte kui midagi. 

Maks- ei 

Riis- eiii 

Hakklihakaste-- öekk eii 

Paprika, söögitill jne... 

Pmt võib öelda, et ma ei söönud mitte kui midagi. 

Ega ma hetkel ka väga sellised toite armasta. 

Maksast ja hakkliha kastmest näen ma siiani õudusunenägusi.

Seega tuli hakati ise endale eraldi süüa tegema. 

Ütleme nii, et 80% minu tehtud söökidest õnnestuvad. 

Ma olen selline inimene kes ei kannata rutiini.Rutiin tekib , siis tuleb otsida väljapääsu. 

Söögitegemise koha pealt on väljapääsuks uued retseptid.

Keegi kunagi ütles, et Mart on õnnelik mees, sest kodus ei ole söögid üksluised. 

Saladus on see, et kui puudub rutiin,stress, tüli - siis on ka hea söök laual. 

Tujud mõjutavad väga söögitegemist. 

20% ebaõnnestumisi= halb tuju . 

Mingi aeg kui ma alles Hugot ootasin tehti ühes grupis pikk arutelu teemal " ämm kontrollib mida ma süüa teen" 

Paljud võtsid sõna ja rääkisid. 

Nüüd kui mul endal laps on, siis mina olen tulevikus samasugune ämm, kes käib piilumas mida minia mu pojale süüa annab.

Ja kui süüa teha ei oska, siis tuleb juhendada süüa tegema. 

Okei, ehk ma päris nii hull ämm ka ei ole -.- 

I hope. 

Suvi, kus sa kadusid nüüd?

Vahepeal oli nii kuum , et ei tahtnud üldse kohe õue minna. Nüüd on nii külm, et ei taha samuti välja minna. Lõppeb ka see vahelduv ilm juba?

 Võiks jääda keskmiseks Eesti suveks +23-25C, päike, soe. 

Igatahes, nende kuumade ilmadega püsisime me enamus ajast õues. Jube oli aga no kus sa siis saad väikese lapsega ilusa ilmaga toas olla. 

Mängumaja sai ka värvitud ja valmis. 

Täiesti vinks vonks majakene. 

Hugole meeldib, mulle ka ( hea päikest võtta terrassil).

Siis minu aed saab koguaeg täiendust. 

Alles esmaspäeval käisin ja ostsin Kodu tn ühe naiste rahva käest hunnik lilli. 

No sõnaotseses mõttes hunnik. Ega ei suuda ju end tagasi hoida.

Kahjuks mul oma suurest peenrast pilti polegi.. veel. 

Üleeile õnnestus mul saada veel esimesi metsmaasikaid. 

Its summer time! 

Üks osa: 

Vale nurga alt , kuidagi kahtlaselt ovaalne.