Aasta viimane päev!

Tänane päev on täis kokkamist ja tagasivaateid aastasse 2015. 

Kõige hullem on seljataga ja kõige parem ootab alles ees. 

Aastad 2012-2014 olid minu jaoks kõige kohutavamad.

2015 oli aasta täis pisaraid, tülisi, raskeid otsuseid ja otsuseid mis on muutnud elu paremaks. 

Tänu eelmistele aastatele olen ma saanud aru asjadest, mida ma varem ei mõistnud. 

Kõige olulisem on perekond mitte mina ise. 

Kõige olulisem on laps, olenemata sellest kas vanemad suudavad oma probleeme lahendada või mitte.

Meie suutsime ja kui poleks olnud kõrval meest, kes kinni hoidis, oleksin ma vast uhke üksikema.

Maailmas on palju õelaid inimesi, üks selline ahistab mind mu blogis. Arvates, et sitakeeramine viib lahkuminekuni.Aga ei, sellised lollused on lapsikud. 

Erinevatesse portaalidesse postituste tegemine on 13 aastaste pärusmaa. 

Jah, ma tean kes sa oled. Interneti ma kasutada oskan, läheneda asjadele ka ja ei olnud probleemi sind tuvastada IP aadressiga. Seega... 

Järgnev aasta on minujaoks kindlasti korralik edasiminek ning pingutamine. Aega vast väga perele ei jäägi, kuid loodan, et asi on seda väärt. 

Ma olen öelnud paljudele, et klientide teenindamine ei ole minu jaoks. 

Ma ei ole sündinud kliente teenindama kuskil kassas või saali peal. 

Muidugi tohutu respect  inimestele, kes sellega hakkkama saavad ning seda igapäevaselt tegema peavad. Aga nende inimeste hulka mina ei kuulu. 

Ega seda ma ei avalda ka veel, mida ma siis täpsemalt uuest aastast tegema hakkan. 

Seda teab vaid mu perekond! 

Toetus on korralik, sest inimesed kes mind tunnevad, teavad, et kui ma midagi pähe võtan siis olen ma selles edukas.

Seniks kallid lugejad, ilusat aasta lõppu teile ning EDUKAT uut aastat!

Ma vorbin nüüd suupisteid edasi. 

Toys and Chri.

Ei tea kas see kirjutamise periood saab läbi või mis värk on, igatahes mul lihtsalt, ei ole seda viitsimist blogida. 

Mis siis vahepeal toimunud on? 

No jõulud- see jube tüütu püha kui peab kinke tegema ja ennast paksuks sööma, mitte, et varem paks pole olnud aga eks paar lisakilo tuli ikka juurde. Üks vähemalt. 

Veetsime me need nagu igal aastal Härra suguvõsaga. Ei ole vaimustuses ja ei ole ka pettunud. Minu nädalaid kestnud seljavalu rikkus asja minu jaoks ära, mistõttu ka kerge pettumus. Oleks tahtnud ka veidi vabamalt võtta, mitte koguaeg otsima selja jaoks head asendit. 

Poisil oli väga lõbus.

Emmet ja issit polnud peole vajagi, sest ega meid tähele ei pandud. Korraks "Emme" või "Issi" karjuti, kuid see oli ka suusoojaks lihtsalt.

Kinke oli poisil tohutult!

See ka üks põhjus miks ma jõule ei salli. Lapsel on lõbus aga no miks nii palju? 

Esiteks need pinisevad.... 16h päevas 

Mina pean neid koristama, nagu mänguasju juba vähe oleks. 

Vahel ma ikka mõtlen, et milleks nii palju? 

Kas tõesti on asi selles, et meie lapsena ei saanud endale nii lihtsalt mänguasju nagu meie lapsed tänapäeval? 

See mänguasjade uputus on ajuvaba juba. 

Mul on ÜKS laps. Mul on korteris 3 tuba+ koridor. Sellest kolmest poolest toast on KOLM tuba mänguasju täis! Lisaks väikestele asjadele on üks mootorratas, mersu auto ja hüppeloom, mis võtavad tohutult ruumi!

Aga noh, lapse jaoks on need kõik ju armsad. 

Mõte on küll, et mingi hetk anda hunnik mänguasju lihtsalt kellegile kes neid rohkem vajab. 

Aga kust ma ühe sellise inimese leiaksin? 

Valid sa magusa või hapu apelsini?

                       

Uuel aastal uue hooga. Kui sel aastal ma uue aasta lubadusi ei andnud, siis üks mul siiski on. Oma unustuste poole tuleb liikuda ja jõuda punkti mida on tahetud pikalt saavutada. 

Miks mitte teha seda mida armastad? 

Seega, uuel aastal ma luban, et ma teen seda mis mulle alati meeldinud on. Ma olen selleks loodud ja õigete otsuste puhul õnnestub kõik. 

Oled sa magus või hapu apelsin? 

Seda otsustame me ainult ise, oma valikute ja otsustega. 

Selleks, et jõuda endas selgusele tuleb käia ära sügavad mustas augus. 

Armsad sõbrad, sugulased ja pere.

Peagi on miskit tähistada! :) 

Üks samm korraga... 

Kaunist jõuluaega ning meeleolukat aastavahetust!

Üritage vähem negatiivsed olla!

Jõuluootus, reaalsus on hoopis teine.

Oota mida? Mis jõuluootusest te räägite? 

Sellest kuidas jõulutuled tõmmatakse maha?Sussi seest kommi otsides kukub kuusk pikali(korduvalt)?

Kõik jõuluteemaline tõmmatakse maha? Sellest või? 

Ma olen ka alati unistanud sellest, et mu laps tunneb jõuludest rõõmu, ootab päkapikke ja jõuluvana aga no, sellist tralli ma ei oleks ette kujutanud! 

Alguses oli see päkapiku mängimine tore aga kui laps ei taha neid komme ja sokolaade, siis pole selles mitte kui midagi toredat. Ma ei jõua ka lõpmatuseni neid ära süüa!

Ei oskagi sinna sussi sisse enam midagi panna. Mandariine ta ka igapäev ei taha. 

Jõulukalendrid seisavad, aknad avamata kapis, sest keegi taha neid. Kui päkapikk päeval enam sussi sisse midagi, mida niikuinii ei sööda ei too, tõmmatakse vihast kuusk pikali. 

Seega WTF? Mul on igasugune jõulude pidamise emotsioon kadunud, sest see aeg on kurnav ning väsitav. Milleks pingutada ja luua harmoonia, kui üks väike tegelane suudab kõik ilusa maha tõmmata? Võibolla tunneb tema sellest vähemalt rõõmu?

Jõuluvana ta küll ootab, et kinke saada ,kuid see ka ainukene rõõm Detsembri kuust. 

Ma ei tea kas ma olen ainus aga viimasel ajal on minu jaoks need jõulud täiesti crazy aeg.

Olgem ausad, minu tutvusringkonnas on see järjekordne joomapidu, sama hästi võiks ju jaanipäeva mitu korda aastas pidada? Ilm on ju niikuinii sama? 

 Ohjah, mõnes mõttes igatsen ma kunagist aega, siis olid jõulud-jõulud. 

LUMI, RAHU JA HARMOONIA!

Polnud pingelist aega, kinkidele mõtlemist, lapsele sussikolli mängimist jne . 

Aa ups, ma unustasin, et ma asusin 18aastaselt oma elu elama.

Sain mehe, kassi, korteri, lapse, vastutuse ja kohustused.

Aga ma ei tea, ma olen iga aasta lõpp depressioonis.

Whyyy my?

Kaunist jõuluaega! Elame need viimased nädalad veel ilusti üle! :)

*Uusaastalubadused*

Aasta saabki järjekordselt läbi. Alles oli jaanipäev... kuigi noh, erilist vahet ei ole jaanipäev või aastavahetust- üks ja sama jooma...põhimõtteliselt. Ilm ju sama. 

Esiteks. 

Eelmine aasta tervutasin ma 2015 aastat niimoodi: 

Tere 2015aasta! Mul on sinupeale suured ootused ja lootused.Ma annan ka esimest korda lubadused selleks aastaks! 

1.Kõige esimene lubadus on kaalukaotus ja oma varasema sportliku vormi taastamine!Selleks palun ma abi oma pere käest, kuna Hugo kõrvalt on natukene raske teha trenni kui keegi hoida ei taha.Loodetavasti on mul võimalik teilt abi saada! 

Olgem ausad, ma ei vajanud kellegi abi, sain sellega isegi hakkama. Aasta  2016 vaja veel veidi pingutada.Tuli lihtsalt toitumiskava tellida.Väike lüke teha. 10kilo ja natukene peale aastaga läinud.

2.Ma muudan oma elu täielikult, alustan sel aastal õpingutega , mis olid tegelikult juba eelmisel aastal plaanis aga jäin hilja peale oma asjade saatmisega. 

Saatsin pikalt need õpingud.Haridusüsteem nõuab vene keelt, mida mina kunagi õppinud ei ole.Nagu mäletate, sain šhoki kui mulle pisteti lisaks inglise ja eestikeele eksamile vene keele eksam pihku!

3.Sel aastal annan ma lubaduse, et suuudan lõpuks ära otsustada mida ma elult tahan ning kas hetkelist muudatust on tarvis! 

Olid vajalikud. Ma ei oleks muidu nii kaugel ,kuhu hetkel juba jõudnud olen. 

4.Ma võtan ette oma jalavalu probleemid ja leian lõpuks nendele ravi! Ma luban, et ma käin spordiarstil ära, isegi kui ta mind süstida tahab!

Võtsin ette, käisin ära ...abi ei saanud otseselt.

5.Ma luban, et taastan oma varasemad suhted sõpradega, mis siis , et tegelikult kannan ma oma südames viha kuna kui ma beebiootele jäin kadusid kõik kõrvalt ära nagu ma oleks olnud surmavalt või nakkavalt haige!

Sitta kah, tulid uued ja paremad!

Aastaks 2016, ei luba ma midagi. Pole lihtsalt tarvis. Kõik tuleb käigu pealt.
Ilusat jõuluaega ning lärmakat aasta lõppu!

Väsimusest..

Mind valdab tohutu väsimus.. 

Selline tunne, et magaks hea meelega 14h jutti... 

Kuidagi on asjad niimoodi jooksnud, et mul pole õnnestunud 2päeva jutti puhata, ilma, et ma tööle minema ei peaks.

Jah eile oli vaba ja täna ka aga no...

Lisaks sellele on Hugo mul nüüd juba mitmendat päeva haige ja jonnakas. 

Haige lapsega kodus olla ei ole absoluutselt lihtne. Puhkamine on täiesti välistatud. 

Kohati selline tunne, et kõik kohustused oleks nagu minu täita. 

Ehk siis kerge deprekas hakkab tekkima.

See on see väikese lapse kõrvalt tööl käimine. 

Raske on aga kuidagi peab hakkama saama. Eks ikka arvatakse, et 8-16.30 on tööpäev ja peale seda on võimalus puhata aga ei. Ei ole, lõpetan pool 5 töö, siis lähen võtan lapse lasteaiast, kodus tuleb süüa teha ja koristada.

Ma lihtsalt tahaks ühte päeva ilma mehe ja lapseta. Siis õnnestuks natukene puhata ehk... 

Mõtlen juba selle peale, et äkki peaks võtma peale palgapäeva mingi paketti ja minema üksi kuskile natukene hinge tõmbama. Enamasti on see mõjunud, kui on võimalus olnud üksi olla.

Ma ei ütle, et Härra mind nüüd kodus ei abistaks. Ikka abistab aga sellest on vähe. Ma vajan rohkem abi ja rohkem aega enda jaoks. Eriti kui kodus on üks haige laps. Ma ei kujuta ettegi kui mul peaks veel lapsi olema. Hea nali!!

Ega ma siis niisama vahel 1-1,5h vannis ei käi. Ma käin oma mõtteid mõlgutamas. Ja natukenegi puhkamas sellest kärast.

Ja olgem ausad. Iga naine vajab vahepeal tuulutamist. 

Ma olen muidugi ka selline päris omamoodi isiksus. Oma põhimõttete ja soovidega. 

Ma olen härrale pea igal nädalavahetusel maininud, et äkki teeks midagi koos? 

Noup...siiamaani pole mind kuskile viidud. 

Ma ei saa aru mis kurat neid eesti meestel viga on? 

Koguaeg mingid vabandused, et mitte oma naisi välja viia? 

Ja kusjuures, vabandused on nii usutavad, et sa jäädki neid uskuma :):):):)

Mis siin muud üle jääb, tugevad eesti naised nagu me oleme. Tuleb ise kätte võtta ja mehed välja viia!Võisiis...u know what i mean.. 

All alone as you look through the door Nothing left to see...

Jätkates oma eelmist blogi postitust... 

Nimelt tuli mulle sülle üks väga hea pakkumine praeguselt töökohalt, mis muidugi tähendaks pikki päevi ja pikal nädalal ainult kahel päeval lapse nägemist. 

Palk muidugi kõrgem ja särkivärki... 

Ma olin valmis seda vastu võtma kuniks üks õhtu sain kodus peapesu, et ma üldse selle vastu võtsin. Laps mind ei näegi ja mis ema ma selline üldse olen? 

Jah, selle koha pealt on muidugi täiesti õigus, mis ema valiks endale sellise töökoha kus last üldse ei näeks? 

Olgem ausad, minu jaoks oli see otsustamine vägagi raske, sest plusse oli rohkem kui miinuseid ,kuid need miinused olid siiski vägagi olulised. Materiaalselt oleks muidugi elu paranenud ,kuid vaimselt lapsele tähendaks see emme vähem nägemist ja härrale rohkem kohustusi.Tänu millele ta arvatavasti niimoodi ärrituski. Kui sul on ikkagi mugav elu, kus naine enam vähem kõik ette ja taha ära teeb ning mingil hetkel see kõik päevapealt muutub.... muidugi on raske. 

Hetkel on ju väga chill. 

Mina lahkun ennem kaheksat kodust, härra viib poisi lasteaeda, mina toon ära (SÜLES!), vahel ka tema kui mul pikemalt läheb või tema varem ära saab. Koju tulles hakkan mina süüa tegema,harva ka tema,  koristama, nõusi-pesu pesema. Elu kui lill :) 

Minu pikk nädal tähendaks kõike vastupidi. Kohustusi tuleks liialt palju juurde võimis? Harjumine võtaks kaua ja närvitsemist oleks kodus rohkem. 

Seega....kuigi oma otsuseid tehakse meie peres üksinda, siis tundub nagu minu üksi tehtud otsused oleks valed, vähemalt jäetakse mulle selline vastik enesetunne. Kuigi leian, et kui mind rohkem kuulataks, siis oleks elu kindlasti parem. Liiga palju valesi valikud ja üksi otsustamisi. 

Vahel ma leian, et on vale selliseid asju siia kirjutada.Kuid tahaks mõnikord öelda välja asju, mida sellel kindlal hetkel teha pole saanud või ei taha lihtsalt kallile inimesele haiget teha.. 

Sõnade allasurumine ei ole just minule iseloomulik joon.Millegipärast olen ma seda viimaselajal tegema hakanud...

Okei, sai öeldud ja mõeldud.. Jätan nüüd tööinimese elu ja naudin oma ainukest vaba päeva :) 

Karm reaalsus jõudis kohale..

Tõmmata tööl mitu päeva jutti...Töönarkomaan?Edaspidi mitu päeva last pmt ei näegi? Töötav ema?
On asi seda väärt või mitte? 
Pereelu kannatab või mitte? 
Laps jonnakas,sest emmet pole või hoopiski vastupidi?
Pakkuda lapsele paremat elu või veeta rohkem aega temaga?
Kas otsus oli õige?
2aastaselt täiskohaga lasteaeda?


Jah,just sellised mõtted mind valdavadki.
Esimesel vabal päeval aka pühapäeval saate sellest rohkem teada ,mis täpsemalt toimub.

#tiredmum

Õnn? Jah, see on olemas.

Teate mis tunne on, kui üks eluperiood jõuab lõpuni? 

Kui su vaimne pool on valmis astuma üle enda varju ja looma täiestu uue perioodi? 

Jutt on kahtlane aga eks igaüks ei mõistagi seda, kes seda kogenud ei ole.

Igatahes, valed otsused ja tellimis kohasdkunagi viisid selleni, et mind hakkati korralikult maha tegema. Ma olen aastaaega elanud kohutavad stressis ja lootuses, et milllalgi jõuab see kõik lõpuni! 

Nüüd see kord ongi! See lõppeb ja milline positiivsus mind valdab!

Ma arvasin, et olen kaotanud suured summad aga näedsa kõik halb on millegil hea!!! 

See üüratu summa minu jaoks laekub minu kontole peagi tagasi!

Nägin täna unes , et rändasin enda minevikku, et seal asju parandada ja paremaks muuta. 

Olin seal põlenud näoga mees, kes üritas kõike meeleheitlikult muuta. See mul ka õnnestus kuid 

sain haavata mille pärast arvati, et hea oleks mu näo pealt nahk eemaldada. Kui minult seda maski ära tõmmati siis sealt alt tulin mina välja! Minu ilus nägu (H). 

Ainukene asi mida ma oma minevikust ei muutnud oli kohtumine oma armsa mehega.

Hommikul ärkasin ma tohutu positiivusega kell 7.20 ( tööpäeviti ma ei suuda 7.20 end voodist püstigi ajada). Terve päev olen ma ennast õnneliku inimesena tundnud ja kui ma emaili külastasin, siis muutusin ma kõige õnnelikumaks. 

Ma ei suuda seda õnne kirjeldada, sest see periood minu elus saab läbi ja elusees, ei tee ma rohkem selliseid lolle otsuseid! 

Igatahes täna läheb härraga tähistamiseks (D)

2/Muljed

Läbi, see on läbi...

Olgem ausad, lapse sünnipäev on selline asi , mis vanemaid väsitab kõige rohkem , sest seda

organiseerimist ja möllamist on nii palju. 

Mingi ime kombel oli kuskil mujal sünnipäeva pidamine vähem väsitavam kui oma kodus, sest kodus pidamisega kaasneb terve päeva koristamist+ ennem ettevalmistused (koristamine, kokkamine jne) 

TEHTUD! Lõpetasime just tund tagasi Hugo sünnipäevaga. 

Poiss on nii erutatud oma uue motise (mootorratta)pärast, et ei tahtnud isegi magama minna. 

Emmel ja issi jaoks on muidugi õhtul veel afterparty, kus saab natukene rahulikumalt võtta kui päris sünnipäeva peol . 

Kirjutan siis natukene muljeid. 

Nagu ma varasemalt kirjutasin, siis pidasime me sünnipäeva Ravila mõisas. 

Üüritud oli meil 3 tunniks väikene saal ja mängutuba.

Kuna me seda varasemalt vaatama minna ei jõudnudki, sest härra arvas, et see ei ole vajalik. 

(tagantjärgi mõeldes oleks pidanud ikka),siis tegelikult ausalt öeldes ma hästi natukene pettusin selles. 

Kui pakutakse siiski võimalust lapse sünnipäeva pidada, siis ma eeldaksin, et ruumid oleksid suhteliselt kõrvuti ning arvestades külma ilma ka soojad.

Lubatud soojus ei vastanud kahjuks tõele, kui lapsel jalad ja käed külmad on , siis ei ole soojusest märkigi. Külmast koridori põrandast rääkimata. Ma ei hakka ju lapsel igakord jalanõusi jalast võtma kui ta mängutuppa siseneb.Loogiline on see, et lapsed jooksevad ühe ja teise ruumi vahet.

Aga see ka ainukene miinus selle kõige juures, värskelt tehtud koht ka-aega veel parandada seda asja seal. Ega kõike ei saagi korraga =) 

Üldiselt mängutuba oli ruumikas ning asju piisavalt, saal oli suur ja sobib ideaalselt vähemalt 20ne inimesega peo pidamiseks. Meid oli üle kahekümne ja natukene väikseseks jäi. Kõik korraga mahtusid napilt laua taha. 

Saaks veel selle soojuse kuidagi sisse, siis oleks super. 

Üks miinus veel- muusika puudub. Saime laenuks baarist raadio ja selle eest suur tänu!

Aga kui kellegil on plaan seal pidu pidada, siis muusika endal kaasa võtta. Ise ei osanud arvatagi, et seal ruumis seda pole. 

Lõppkokkuvõttes, 

Ole vahva ja aitäh kõigile kes ennast kohale vedasid!

Ega käbi kännust kaugele kuku.

Võtan täna teemaks kännu ja käbi sarnasused. 

Kui ma Hugo ootele jäin , siis lootsin, et poiss tuleb ikka rohkem minu kui Mardi moodi. 

Kui alguses poiss oligi nii minu moodi , mida vanemaks ta saab, seda rohkem ta issi moodi läheb. 

• Kõik mis talla alla või kuskile kinni jääb (näiteks kommid) on kaka! Tuleb kohe eemaldada, sest see on KAKA! 
• Kui emme räägib teemast millest kuulda ei taheta järgneb sellele sujuv teema vahetus. 
• Kui ühte moodi ei saa, siis teist moodi ikka saab.     
• Kui kaka tuleb püksi, siis on see väga suur maailma probleem, mille peab kindlasti emme ära lahendama, sest see on ju kaka!
• Lihtsate asjade peale närvi minemine. Näiteks ei saa karpi lahti, siis on konkreetset sõimamist kuulda. 
• Kõiksugused putukad häirivad kõiki tegevusi. Ei suudeta telekast mööda minna ilma,et ei märkaks ühte venda teleka peal tiksumas. Siis on juba kuulda" Kao maha kärbes!" 
• Õelutsemine emme kallal! Jah, mu peres on kaks meest kes mind reaalselt kiusavad koguaeg. Õelad hoiavad ikka kokku -.- 
• Kõik mis maha kukub, sinna ka jääb.
• Kui mida tahetakse siis on loogiline ju , et EMME TOOB!
  

Okei, Mart päris nii kodus ringi ei käi aga teatud sarnasused antud olukordades on olemas.  Imelik oleks küll kui Mart jalutaks komm varbavahel vastu ning kisaks " kaka!näe kaka!

Mis teha kui kodus on neitsi ja kaalude tähtkujude esindajad.Tuleb leppida. 

                                                        

Imelised 2 aastat ja 9 kuud

     Järgmine nädal saab üks väike suslik juba 2 aastaseks. 

Uskumatu kuidas aeg lendab, alles ta roomas mul siin põrandal ringi ning nüüd juba

poole kohaga lasteaia laps. 

Aga , aga , aga kuna eelmisel aastal see esimene sünnipäev ebaõnnestus ,siis sel aastal kavatsen ma natukene rohkem vaeva näha ning panin isegi Ravila Mõisas väikese saalikese selle jaoks kinni.

Eks ma plaaninud olen juba tükk aega seda, et kuidas asi õnnestuks. 

Tänu jumalale on siin väikeses kohas nii palju andekaid inimesi, kes suudavad toidust kunsti luua.

Kui ma hakkasin mõtlema, et mida siis lastele lauale panna, siis esimesena tulidki kohe meelde Pärja ja Regne küpsetised. Mõlema küpsetisi olen proovida saanud ja no viiivad lihtsalt keele alla. Super andekad inimesed. 

Ahjaaa, ma vahetan töökohta. Jälle? Jep... 

Kahjuks minu ego ei lase mul nii väikese palga eest tööl käia ja kuna nagu taevast oleks jumalik pakkumine tulnud, sain ma endale super graafiku ja täiesti talutava palgaga töö. 

8-5ni tööl käia on super, vahet ei ole kas siis kassapidaja või mine tea mis alal. 

Lihtsalt nagu 8.00-17.00!!! Mu soov on täitunud. Wuhuu! 

Teate mis see tähendab? 

Mul on aega rohkem!

Ma saan käia ja olla rohkem, kui hetkel!

Ma saan iga päev juba kell 17.00 koju!!! 

See-selleks ,eks ma kirjutan peagi pikemalt ja rohkem kõigest. 

Kui aega saan... nüüd nagu peaks saama? 

xoxo

Isside päev e isadepäev on tulekul.

Ma olen kord juba selline inimene kes armastab tohutult kõiki 

tähtpäevi tähistada. Tähistada mitte alkoholiga vaid oma perega. 

Esiteks, varsti on tulemas isadepäev ja järsku meenus, et eelmisel aastal veetsime me isadepäeva Laulasmaa Spas puhates. 

Kuna Marduzkal oli sünnipäev siis ostsin ma kinkekaardi, et kuskile puhkama minna. 

No aga kuna me kiire eluga inimesed, ei leia vist võimalust seda ära kasutada, siis tuleks vist kaks päeva kokku panna ja minnaga isadepäevaks järjekordselt puhkama. Või siis minna uuesti? 

No ma ei tea, sest tegelikult tahaks ju ka Mardiga kahekesi kuskile minna. Omaette, ilma nunnuta, lihtsalt olla. Romantika noh :)

Aga kõige suurem probleem on see, et kuhu minna? 

Hetke seisuga kui meil see spa puhkuste hoog peale tuli, siis siiani oleme me selle 2 aasta jooksul vähemalt 6 korda puhkamas käinud. 

Laulasmaal...

Mardil oleks muidugi täiesti ükskõik kuhu me lähme, peaasi, et basseinid oleksid piisavalt suured. 

Mina olen jälle selline kes vaatab kõigepealt lapse seisukohalt, et kus temal parem oleks. 

Kahekesi minnes oleks ju täiesti ükskõik kus me pleesitame ja romantsi teeme. 

Aga novembriks peaks midagi vaatama siiski. 

Esiteks, miks Laulasmaa. 

*Seal on lapsesõbralikud basseinid 

*Sobilikud söögid lapsele

*Lapsel on seal põnev 

*Saab basseinist kohe tuppa suunduda

Ja, siiani Bookingist ja Hotelliveebist ei ole ma ühtegi sellist hotelli leidnud mis sobiks kui Hugoga minna. 

Seega juba hea oleks, kui keegi kes on kuskil mujal peale Laulasmaa käinud ,oskaks soovitada mõnda head kohta. Pliiiiz, Laulasmaa hakkab lihtsalt juba kergelt üle viskama.

Allikas: Google

Mainiks kohe ära, Narva me sõita ei viitsi...#Laisad#pikksõit

Lugejaid on aga pole midagi lugeda?

Jap, viimane postitus oli 17.september. 

Mis teha , kiire kiire on koguaeg. 

Rutiine elu võtab võimust. 

Tööle-koju-koristama-pesema-magama-tööle-koju-magama-koristama-süüa tegema-lapsega õue-tuppa-koristama-pessu-magama-tööle-koju-magama. 

Olgem ausad,tegelikult ma ei ole selline vahetustega töö inimene. Tegelikult tahaksin ma käia E-R 9-17ni tööl, sest selline eluviis annaks mulle rohkem aega muude asjadega tegelemiseks. 

Lühikene nädal tööl on muidugi kergem ja meeldivam aga kahjuks ei jõua selle ajaga väga palju ära toimetada. Lasteaed on meil jäänud hetkel kõrvale. Täname ämma kes on meie kukununnumusirullikest hoidnud. Aga selline asi peab lõppema, ega ma last siis selleks lasteaeda pannud, et ta seal lihtsalt kirjas oleks. 

Olukord on keeruline, sest mõlemad peame tööl käima. Seega tuli otsustada, kes meist koduseks jääb. 

Mina? Jah, algus oli selline varjant kuid minu armas ülemus andis mulle võimluse 2 nädalat last lasteaiaga harjutada. Seega ma olen lapsepuhkusel 2 nädalat ja selle ajaga pean ma lapse lasteaiaga harjuma saama.

Mart on nagu ta on.Väike õrna südamega mõmmik, kes ei suuda last lasteaeda jätta, mistõttu pole sellest harjutamisest midagi välja tulnud. Karm emme võtab nüüd asja enda kätte. 

Jumal tänatud, et ma sain 2 nädalat puhkust, sest ega ikka ei taha ka töölt ära tulla,sest oma sissetulek on hoopis parem kui elada mehe kulul. 

Mehe kulul elamine minu jaoks oleks siiski natukene alandav ka, sest ma ei saaks ju mitte midagi endale ja lapsele lubada.

Enamasti kui me Mardile shoppamas käime ja ta näiteks pakub, et ostab mulle midagi siis arvate, et ma lasen? 

Noup, eneseuhkus on liiga suur, et lasta mehel endale midagi osta? 

Sellest ei ole ma siiamaani lahti saanud, kuigi see uhke naine on ennast ikka korralikult tänu kooselule tagasi tõmmanud. 

Käisime Hugoga ka üks päev pildistamas. Eelmisel aastal tegime selliseid mõnusaid sügiseseid pilte ja ega ka see aasta halvem olla saa. 

Eelmine aasta. 

Avastasime maja tagant mõnusa liivakasti, kus aega veeta. 

Paksu salapäevik vol 1

Kui sa seisad peegli ees ja ühel hetkel viskab üle see

sada korda riiete vahetamine, sest mitte miski ei istu nii nagu tahaks, või nagu varem. 

Siis karta on ,et tekib see otsustav hetk " Aitab, ma lähen trenni! " 

Valisin enda jaoks välja zumba, sest seal on kergem trenn .3 aastat tagumiku kasvatades,

peaks seal kergemini hakkama saama, kui et minna kuskile karmi trenni. 

What is my problem? Esitaks

*Ma ei taha üksi minna

*Ma ei tea kuhu minna

*Ma ei taha üksi algaja olla

* Ma kardan!! (Joke) 

Nagu päriselt ka, kõik blokivad? Mismõttes? 

Jah ma mäletan ennast eelmisel aastal kui pidime tuttavaga trenni minema.

2nädalat järjest valutas pea ja kõht.Tegelikult oli see lihtsalt üks räme laiskuse uss, tänu millele ma ei viitsinud ennast diivani pealt välja ajada, sest siin on ju pehme ja hea ja soe ja selg valutab ja pea valutab ja kõik kohad haiged- for real, ma oleks kohe pidanud ütlema, et kobi mulle ukse taha ja peksa paksukene diivanilt ülesse! 

Okei, ma näen välja parem kui eelmisel aastal samal ajal aga ma tahan veel parem välja näha. 

Ma tahaks endiseks tagasi saada.Venitusarme ja keisriarmi ei kaota ma muidugi kuskile aga selle kõhu ja suur tagumiku võiks küll keegi võluväel kepikesega ära kaotada. 

Nii,et kus mu inglist ristiema oma võlukepiga on? Fiona sai küll printsessiks, miks siis mina ei võiks nii lihtsalt saada? 

Seega sõbrannad! Liigutame nüüd ennast natukene ja läheme trenni! 

Aitab söömisest! 

Tuimalt uksest välja...

Mart käis mitu päeva poisiga lasteaias kui ma tööl olin ning koju jõudes

alati rääkis, kuidas lasteaias läks. 

Rääkis, et nii raske on ära tulla, kui kuuled oma lapse nuttu. 

Jah...sain ka mina seda täna tunda. 

Hommikul läksin poisiga sinna ja kui lastel tuli aeg välja minna, siis vaikselt

lippasin üle värava ja läksin teiseltpoolt maja uuesti sisse.

Rühma jõudes kuulen kuidas mu laps nutab :( Mu väike vaesekene. 

Nii raske oli ära tulla kui laps nuttis. Aga tuli sisse lülitada külm süda, ja lihtsalt tuimalt

lasteaiast ära tulla. 

Tulin koju ja issand kui imelik oli kui last ei olnud. 

Ausaltöeldes, ei osanudki kodus olla, sest poissi polnud ja toad olid täielikud seapesad. 

Nii, et selle ees peab tänama ainult minu armast meest , kes ei oska kohe üldse säilitada puhast tuba. 

Täiesti masendav mis mind igakord esimesel puhkepäeval ees ootab. Masendav lihtsalt. 

Mul on olnud väga raske nädal. Ma pole saanud ennast välja puhata+ veel lapse pärast mure + rasked tööpäevad mis lõppesid eile sellega, et mul kael on kange, selg on haige, jalad valutavad ja on paistes!!Vaimselt tõmbasid need päevad ikka korralikult läbi. 

Ma ei tea kuidas ma saaks Mardi välja koolitada sellega, et kui laps lõpetab mängimise siis asjad tuleks uuesti oma kohale tagasi panna, ma saan aru, et 1,11kuune laps sellest aru ei saa aga 28aastane mees võiks ikka selle peale tulla.Onju Mart? 

No, tegelikult tegin ma pildid endale, aga no ma võin näidata millega ma täna tegelema pidin. Need küll üleeilsed kuid ega midagi muutunud ei olnud vahepeal peale selle,et lisa oli juurde tulnud nõude näol. 

Seega olengi ma 24/7 ema ja koduperenaine ja siis kõik imestavad kuidas ma nii väsinud olen?Mis moodi minu noored jalad igal õhtul valutavad? Miks ma hommikul ärgates juba väsinud olen? 

No vb seal peitubki see põhjus. 

Igatahes toad on korras, kõht on täis, laurast ostsin veel 100ml Jägermeistri ja väikese cola. Poiss magab, seega praegult naudin ma kvaliteet aega. 

Ostsin endale täna ka kauni lille vaasi.Tuppa natukene lillelõhna ka. 

Ma ei imesta kui nüüd Mart ka mulle lilli toob, sest tavaliselt kui ma ise endale lille ostan siis saabub ka tema õhtul lilledega. 

Esimene lasteaia päev

Esimene lasteaia päev möödus valutult. 

Kuna poiss eelmisel nädalal lasteaias ei käinud haiguse tõttu , siis jäime natukene maha 

harjutamisest, aga õnneks me ei ole ainsad. 

Hetkel oli koha peal ainult 6-7 last + üks lapsevanem. 

Hommikul läksime kella 10neks lasteaeda. 

Ennem muidugi rääkisime koguaeg kodus kui lahe ja huvitab lasteaias on , seega 

läks ta sinna heameelega. 

Alguses oli teda raske rühma saada, sest õuehull nagu ta meil on, ei olnud kohe 

üldse huvi tuppa minna, aga kuidagi seebitades sai ta rühma. 

Leppis ilusti, mängis ja möllas seal. Õues käisime ka lõuna ajal, seal samamoodi nautis õues olemist. 

Eks alguses ikka häbenes natukene ja oli emmekas, aga 15minutit ja siis hakkas ise mängima.

Lõunasöögi ajal otsustasin, et lähen nn "peitu", sest kodus ta ei armasta väga korralikult süüa. 

Seal vahepeal kostus " Kus emme" aga kasvatajad rahustasid lapse maha sellega, et emme läks

pissile. 

Kui ruumi tagasi läksin, siis kasvatajad kiitsid, et laps sõi ilusti kõik söögi ära. Ja uskumatu

aga susliku kauss oli tühi ja isegi moosi saia sõi ära. 

Muidugi, ta on mul ainukene allergik, seega teised said karamelli kisselli, aga tema pidi moosisaia sööma. Risoto, läks küll nagu soe sai. 

Kui teised tuttu hakkasid minema, siis meie hakkasime koju sättima. 

Ja lasteaiast ära tulemiseni läks meil 40minutit! 

Noorhärra, lihtsalt keeldus lasteaiast ära tulemast, sest talle nii meeldis seal! 

Muidugi, jalamehed nagu me oleme tulime suure padukaga koju, nii, et mõlemad olime läbimärjad, kui tuppa jõudsime. 

Kokkuvõttes, õnnestunud päev ja lasteaed meie Hugole meeldib. 

Autod ja võtmed on teemas. 

Hoiatasin ka kasvatajaid, et võtmeid ei tasu kuskile jätta, kohe on kadunud ja uste kallal muukimas. 

Allergiline laps ehk suur järsk elumuutus

Ohjah, ma isegi ei tea kust alustada. Nii palju segasid mõtteid on peas, et ei oskagi millegist pihta hakata. 

Alustame siis sellest, et käisime eelmisel kuul allergoloogi juures ning tookord tänu 

arsti vahetamisele võeti lapsel ka vere proov. 

Täna läksime oma haige lapsega ikkagi arstile, sest no kaua me last piiname selle allergiaga, vaja ju siiski teada saada milles asi. 

Saime siis teada: 

• Pähklid
• Lehmapiim 
• Soja 
• Munavalge

Okei, pählid on sellised asjad mida nii väikesele lapsele väga ei annagi, ainukene oht on küpsiste /kookide sees.

Kuid Soja on ju pea igalpool+ piim samuti. 

Minu mõtted on hetkel päris segased, sest mina olen ju see kes peab lapsele süüa tegema aga koguaeg peab jälgima, et kuskil sees midagi ei oleks. 

Ma nii loodan, et ta kasvab neist kiiresti välja ja edaspidi ta ei pea niimoodi jälgima hakkama oma toitu.

Muidugi see toidu jälgimine on hea, sest ütleme ausalt kaalule annavad just näitekskasvõi juust palju juurde. Kui menüüst väljas, siis ju üks kaalutõstja vähem vm? 

Kõik küll võtavad seda hästi vabalt aga no mind valdavad küll vägagi segased tunded hetkel.

Eriti muretsen ma lasteaia pärast, sest septembris me peame tegema täiesti piima ja soja vaba kuu. 

Käisin ka konsumis ringi ning uurisin neid pakendeid, et kuskil jumala eest midagi sellist sees ei oleks. 

Vaene lapsukene, haige + tervelt kuuaega jääb ilma kõikidest kohukestest, kohupiimadest, jogurtitest, ehk kõikidest piimatoodetest.

Muidugi piima on ju natukene vaja juua, seega oskab keegi öelda mõnda head piimaasendajat mis võiks lapsele meeldida? 

Laps Haige = elu seisak.

Nii haige kui täna pole mu laps varem olnudki ja kui raske

see vanemate jaoks on . 

Üleeile tekkis järsku jube nohu tänu millele sain tööpäeva eel magada vaid 2h. 

Eile oli tal halb olla kuid mitte nii halb. 

Täna sain järjest 4h magada ja hommikul tuli üllatus, et lapsel on 38 palavik. 

Tuli töölt ära küsida ja lapsega arstile minna.

Tegelikult tulin juba eile töölt ära, et õhtul lapsele rohtusi anda ja ravida teda.Lootsin, et palavikku ei teki aga võta näpust. 

Arst kirjutas rohud välja ning tulime koju. 

Ta on lihtsalt nii lödi mul :/ Nii raske on last vaadata, 

Kui me koju jõudsime siis ta lihtsalt nuttis tund aega järjest kuni siis lõpuks diivanil mu kaissu

magama jäi. Ärkas ning nuttis jälle pikalt pikalt. 

Söönud pole ta midagi, juua üritan aeg-ajalt ikka sundida jooma aga ega ka seda väga ei taha. 

Mart tuli koju siis magas ta mu kaisus veel 2h kuni siis lõpuks sabakont kange sain ennast diivanilt maha keeratud ja lõpuks wcsse minna. Nüüd jälle magavad.

Nõustus issiga emme-issi voodisse minema ja siiani magavad seal kahekesi. 

Neljas tund järjest und väikese vahega. 

Kui ärkavad siis saadan Mardi tuttava juurde inhalaatori järgi, et kuidagigi tema olemist paremaks teha. Kusjuures, ma kujutan ette, et selle kasutamisega lähme me veel täna korduvalt riidu, sest varem

Hugo seda kasutanud ei ole. 

Lasteaeda me samuti sel nädalal ei saa, sest haiget last ju lasteaeda ei vii. 

Kuna Hugo nii palju paaniliselt nutab siis on täna ka kass paanikas, sest ei saa aru mis toimub. 

Koguaeg lapse juures ja valvab, pilk selline nagu tahaks meile kallale tulla. 

Hetkel ma lihtsalt tõmban hinge, sest olgem ausad...

Väga raske on haige lapsega kahekesi olla, eriti kui ei oska midagi teha, et last aidata.

Kiiret paranemist Hugole, et see ruttu läbi saaks!

Jälgijaid on blogil palju kes päevast-päeva silma peal hoiavad, kuid kahjuks puudub aeg blogimiseks.

Nimelt, elan ma viimasel ajal väga kiiret elu. Töö-kodu-laps. 

Ma pole arvutit vist 5 päeva vähemalt lahti saanud. 

Hetkel lihtsalt tahaks kuskile palmi alla puhkama minna. Mõtlesin, et kevadeks peakski midagi vaatama. Muidugi tean arvestada, et kõik jääb minu kanda kuid head asjad tasuvad pingutamist. 

Tahaks ju lihtsalt puhata.

See selleks.. 

Poja läheb nüüd järgmisel nädalal Mardiga esimesi lasteaia päevi harjutama. 

Loodetavasti meeldib. Üldse viimasel ajal on ta lõpuks muutunud rohkem seltsivaks kui enne. 

See on muidugi hea, sest tänu sellele peaks lasteaias kohanemine lihtsamalt tulema. 

Lasteaia eel:Mõtted, tunded, hirmud

Lasteaia eel valdavad mind nii head kui ka halvad emotsioonid. 

Kuidas ta hakkama saab?Kas ta kohaneb?Kui talle haiget tehakse, kas keegi kaitseb teda?Kui te ise tegutseb mõtlematult, siis kas talle seletatakse ära ,et ta tegi vea? 

Palju mõtteid, palju küsimusi. 

Lasteaed algab sel aastal esimesest septembrist aga no mis mõttes? 

Ütleme nii, et ma pean ju ennem last harjutama natukene. Ma ei saa ju esimesel robaki ta lasteaeda panna. 

Samas, tal on olnud hoidjaid. Esimene oli juba kui ta oli alla aasta. Seega ma mõtlen, et ta peaks kohanema päris hästi , ainukene mure on selles, et kadeduse uss on lapsel kallal. Ei taha kohe üldse jagada.

Lihtsalt....ta on ju niii memmekas mul :(

Lisaks mida ma peaksin lapsele lasteaeda osta. 

Varasemalt on nähtud Heleri pealt umbes mida vaja läheb aga no Hugo on ju siiski poiss.

Muretsetud on : 

* Mitmed pikad pluused

*Mitmed lühikesed pluused

*Kaua otsitud retuusid lasteaeda

*Sokke

*Pudepõlled välja otsitud

*Pusasi vaja ei läinud, sest lapsel on rohkem pikke jakke/pusasi/jopesi kui emmel issil

kokku 

*Uued papud õue 

Mida minu arvates veel vaja läheks : 

*Tuduriided

*Sisse mingid mugavad papud

*Alussärgid 

*Veel retuuse / sest 3 paarist minu arvates ei piisa 

* Talve komplekti, aga selleks saab ka tuleval aastal Moncleri komplekt.

Kuidagi nii ära harjunud nende kombedega, liiga head,et millegi vastu vahetada.

No kas need ei ole siis ilusad? 

Igatahes, ütleme otse. Ma ei oska talle midagi lasteaeda osta. Eks kõik tuleb käigupealt teha. 

Esimese lapsega on tõesti natukene keeruline mõista, mida siis täpsemalt erinevates olukordades teha.

Mõni päev võib rõõmus ka olla. / Heade mõtete tahvel

Eile käisin Tallinna majanduskoolis testil ja minu üllatuseks kuulus testi juurde ka vene keele test.

Mina kes ma olen aastaid õppinud vene keelt ei oska neid tähti lugedagi. Võibolla kui oleksin osanud neid lugeda oleks saanud ka õige käände vahele panna. Igatahes tänu sellele langesid minu punktid ja oleksin pidanud vestluse ootama kuni kella 17-18ni. Seega otsustasin , et ma ei saa ootama jääda sest mul oli ju siiski väike laps kodus ja hoidjale sai öeldud, et vähemalt üheks olen kodus. See selleks. 

Eile otsustasin, et kirjutan sinna ning räägin ära selle mis südamel. 

Sain kutse uuele vestlusele ja arvatavasti olen ka sügisest koolis. 

Tööle lähen ma ka uuest nädalast tagasi, sest no ei oska enam kodus olla. Ma koristan kolm kord päevas ja pesen pesu samuti sada korda. Oleks vahva jälle tööle minna. 

Lasteaias on nüüd ka peale 20ndat lastevanemate koosolek ning septembrist alustab siis lasteaiaga. 

Käisime ka allergia arstil kuid järjekordselt ei saanud me targemaks. Eks tuleb lihtsalt oodata kuni laps allergiast välja kasvab. 

Täna rõõmustas poja mind sellega, et täiesti üksi salaja läks ja pissis potti! Lõpuks ometi! 

Asi hakkab vist arenema ja saame poja potti pissima. Muidugi pissis ta nagu suur mees püsti ja pool läks põrandale aga siiski, potti!!! 

Wuhuuuuu! 

Aga üks mure on ikkagi, papa saab jälle aasta vanemaks ja peaks talle midagi kinkima. 

Mõtted puuduvad kuigi üks lahe mõte on. Nimelt Facebookis on selline lehekülg nimega 

"Heade Mõtete Tahvel"

https://www.facebook.com/headmotted?fref=ts

Leidsin nad mõni aeg tagasi kui reklaamisid ennast ühes kaltsugrupis. 

Jube ägedad tahvlid. 

Tekst valmis mõeldud aga vaatan veel ringi, et äkki leian midagi veel juurde. 14ndani on veel nädalake aega.