Aasta viimane päev!

Tänane päev on täis kokkamist ja tagasivaateid aastasse 2015. 

Kõige hullem on seljataga ja kõige parem ootab alles ees. 

Aastad 2012-2014 olid minu jaoks kõige kohutavamad.

2015 oli aasta täis pisaraid, tülisi, raskeid otsuseid ja otsuseid mis on muutnud elu paremaks. 

Tänu eelmistele aastatele olen ma saanud aru asjadest, mida ma varem ei mõistnud. 

Kõige olulisem on perekond mitte mina ise. 

Kõige olulisem on laps, olenemata sellest kas vanemad suudavad oma probleeme lahendada või mitte.

Meie suutsime ja kui poleks olnud kõrval meest, kes kinni hoidis, oleksin ma vast uhke üksikema.

Maailmas on palju õelaid inimesi, üks selline ahistab mind mu blogis. Arvates, et sitakeeramine viib lahkuminekuni.Aga ei, sellised lollused on lapsikud. 

Erinevatesse portaalidesse postituste tegemine on 13 aastaste pärusmaa. 

Jah, ma tean kes sa oled. Interneti ma kasutada oskan, läheneda asjadele ka ja ei olnud probleemi sind tuvastada IP aadressiga. Seega... 

Järgnev aasta on minujaoks kindlasti korralik edasiminek ning pingutamine. Aega vast väga perele ei jäägi, kuid loodan, et asi on seda väärt. 

Ma olen öelnud paljudele, et klientide teenindamine ei ole minu jaoks. 

Ma ei ole sündinud kliente teenindama kuskil kassas või saali peal. 

Muidugi tohutu respect  inimestele, kes sellega hakkkama saavad ning seda igapäevaselt tegema peavad. Aga nende inimeste hulka mina ei kuulu. 

Ega seda ma ei avalda ka veel, mida ma siis täpsemalt uuest aastast tegema hakkan. 

Seda teab vaid mu perekond! 

Toetus on korralik, sest inimesed kes mind tunnevad, teavad, et kui ma midagi pähe võtan siis olen ma selles edukas.

Seniks kallid lugejad, ilusat aasta lõppu teile ning EDUKAT uut aastat!

Ma vorbin nüüd suupisteid edasi. 

Toys and Chri.

Ei tea kas see kirjutamise periood saab läbi või mis värk on, igatahes mul lihtsalt, ei ole seda viitsimist blogida. 

Mis siis vahepeal toimunud on? 

No jõulud- see jube tüütu püha kui peab kinke tegema ja ennast paksuks sööma, mitte, et varem paks pole olnud aga eks paar lisakilo tuli ikka juurde. Üks vähemalt. 

Veetsime me need nagu igal aastal Härra suguvõsaga. Ei ole vaimustuses ja ei ole ka pettunud. Minu nädalaid kestnud seljavalu rikkus asja minu jaoks ära, mistõttu ka kerge pettumus. Oleks tahtnud ka veidi vabamalt võtta, mitte koguaeg otsima selja jaoks head asendit. 

Poisil oli väga lõbus.

Emmet ja issit polnud peole vajagi, sest ega meid tähele ei pandud. Korraks "Emme" või "Issi" karjuti, kuid see oli ka suusoojaks lihtsalt.

Kinke oli poisil tohutult!

See ka üks põhjus miks ma jõule ei salli. Lapsel on lõbus aga no miks nii palju? 

Esiteks need pinisevad.... 16h päevas 

Mina pean neid koristama, nagu mänguasju juba vähe oleks. 

Vahel ma ikka mõtlen, et milleks nii palju? 

Kas tõesti on asi selles, et meie lapsena ei saanud endale nii lihtsalt mänguasju nagu meie lapsed tänapäeval? 

See mänguasjade uputus on ajuvaba juba. 

Mul on ÜKS laps. Mul on korteris 3 tuba+ koridor. Sellest kolmest poolest toast on KOLM tuba mänguasju täis! Lisaks väikestele asjadele on üks mootorratas, mersu auto ja hüppeloom, mis võtavad tohutult ruumi!

Aga noh, lapse jaoks on need kõik ju armsad. 

Mõte on küll, et mingi hetk anda hunnik mänguasju lihtsalt kellegile kes neid rohkem vajab. 

Aga kust ma ühe sellise inimese leiaksin? 

Valid sa magusa või hapu apelsini?

                       

Uuel aastal uue hooga. Kui sel aastal ma uue aasta lubadusi ei andnud, siis üks mul siiski on. Oma unustuste poole tuleb liikuda ja jõuda punkti mida on tahetud pikalt saavutada. 

Miks mitte teha seda mida armastad? 

Seega, uuel aastal ma luban, et ma teen seda mis mulle alati meeldinud on. Ma olen selleks loodud ja õigete otsuste puhul õnnestub kõik. 

Oled sa magus või hapu apelsin? 

Seda otsustame me ainult ise, oma valikute ja otsustega. 

Selleks, et jõuda endas selgusele tuleb käia ära sügavad mustas augus. 

Armsad sõbrad, sugulased ja pere.

Peagi on miskit tähistada! :) 

Üks samm korraga... 

Kaunist jõuluaega ning meeleolukat aastavahetust!

Üritage vähem negatiivsed olla!

Jõuluootus, reaalsus on hoopis teine.

Oota mida? Mis jõuluootusest te räägite? 

Sellest kuidas jõulutuled tõmmatakse maha?Sussi seest kommi otsides kukub kuusk pikali(korduvalt)?

Kõik jõuluteemaline tõmmatakse maha? Sellest või? 

Ma olen ka alati unistanud sellest, et mu laps tunneb jõuludest rõõmu, ootab päkapikke ja jõuluvana aga no, sellist tralli ma ei oleks ette kujutanud! 

Alguses oli see päkapiku mängimine tore aga kui laps ei taha neid komme ja sokolaade, siis pole selles mitte kui midagi toredat. Ma ei jõua ka lõpmatuseni neid ära süüa!

Ei oskagi sinna sussi sisse enam midagi panna. Mandariine ta ka igapäev ei taha. 

Jõulukalendrid seisavad, aknad avamata kapis, sest keegi taha neid. Kui päkapikk päeval enam sussi sisse midagi, mida niikuinii ei sööda ei too, tõmmatakse vihast kuusk pikali. 

Seega WTF? Mul on igasugune jõulude pidamise emotsioon kadunud, sest see aeg on kurnav ning väsitav. Milleks pingutada ja luua harmoonia, kui üks väike tegelane suudab kõik ilusa maha tõmmata? Võibolla tunneb tema sellest vähemalt rõõmu?

Jõuluvana ta küll ootab, et kinke saada ,kuid see ka ainukene rõõm Detsembri kuust. 

Ma ei tea kas ma olen ainus aga viimasel ajal on minu jaoks need jõulud täiesti crazy aeg.

Olgem ausad, minu tutvusringkonnas on see järjekordne joomapidu, sama hästi võiks ju jaanipäeva mitu korda aastas pidada? Ilm on ju niikuinii sama? 

 Ohjah, mõnes mõttes igatsen ma kunagist aega, siis olid jõulud-jõulud. 

LUMI, RAHU JA HARMOONIA!

Polnud pingelist aega, kinkidele mõtlemist, lapsele sussikolli mängimist jne . 

Aa ups, ma unustasin, et ma asusin 18aastaselt oma elu elama.

Sain mehe, kassi, korteri, lapse, vastutuse ja kohustused.

Aga ma ei tea, ma olen iga aasta lõpp depressioonis.

Whyyy my?

Kaunist jõuluaega! Elame need viimased nädalad veel ilusti üle! :)

*Uusaastalubadused*

Aasta saabki järjekordselt läbi. Alles oli jaanipäev... kuigi noh, erilist vahet ei ole jaanipäev või aastavahetust- üks ja sama jooma...põhimõtteliselt. Ilm ju sama. 

Esiteks. 

Eelmine aasta tervutasin ma 2015 aastat niimoodi: 

Tere 2015aasta! Mul on sinupeale suured ootused ja lootused.Ma annan ka esimest korda lubadused selleks aastaks! 

1.Kõige esimene lubadus on kaalukaotus ja oma varasema sportliku vormi taastamine!Selleks palun ma abi oma pere käest, kuna Hugo kõrvalt on natukene raske teha trenni kui keegi hoida ei taha.Loodetavasti on mul võimalik teilt abi saada! 

Olgem ausad, ma ei vajanud kellegi abi, sain sellega isegi hakkama. Aasta  2016 vaja veel veidi pingutada.Tuli lihtsalt toitumiskava tellida.Väike lüke teha. 10kilo ja natukene peale aastaga läinud.

2.Ma muudan oma elu täielikult, alustan sel aastal õpingutega , mis olid tegelikult juba eelmisel aastal plaanis aga jäin hilja peale oma asjade saatmisega. 

Saatsin pikalt need õpingud.Haridusüsteem nõuab vene keelt, mida mina kunagi õppinud ei ole.Nagu mäletate, sain šhoki kui mulle pisteti lisaks inglise ja eestikeele eksamile vene keele eksam pihku!

3.Sel aastal annan ma lubaduse, et suuudan lõpuks ära otsustada mida ma elult tahan ning kas hetkelist muudatust on tarvis! 

Olid vajalikud. Ma ei oleks muidu nii kaugel ,kuhu hetkel juba jõudnud olen. 

4.Ma võtan ette oma jalavalu probleemid ja leian lõpuks nendele ravi! Ma luban, et ma käin spordiarstil ära, isegi kui ta mind süstida tahab!

Võtsin ette, käisin ära ...abi ei saanud otseselt.

5.Ma luban, et taastan oma varasemad suhted sõpradega, mis siis , et tegelikult kannan ma oma südames viha kuna kui ma beebiootele jäin kadusid kõik kõrvalt ära nagu ma oleks olnud surmavalt või nakkavalt haige!

Sitta kah, tulid uued ja paremad!

Aastaks 2016, ei luba ma midagi. Pole lihtsalt tarvis. Kõik tuleb käigu pealt.
Ilusat jõuluaega ning lärmakat aasta lõppu!