Mulle nii meeldis beebiblogi pidada,kui Huuks väike oli.
Nüüd on ta aga kolmene ning beebiblogist ei tule midagi välja, isegi suure tahtmise juures.
Ma ei saa aru miks need lapsed nii kiiresti kasvama peavad.
Muidugi on igal momendil oma võlud, olgu siis beebi või juba suurem laps.
Hetkel ongi võluks see musitamine ja kallistamine ning armastuse välja näitamine ja see kolme aastase HUUMOR .
Joonistasime Huuksiga voodipeal pilte ning järsku ta hakkab :
Huuks : " Sa oled emps"
Mina: " Mis emps, mina olen emme"
Huuks: "hahah, emps oled"
Mina: "unusta see emps kohe ära, mina olen emme"
Huuks: " emps, hahahahhaha"
Juba on tekkinud see asi, et ta saab aru mis mind närvi ajab või mis mulle ei meeldi ning sellega on hea mind kiusata. Eriti meeldib talle härraga kampa lüüa ning koos mulle kambakat teha.
Ma tean, et igas pere peab olema üks keda nokkida, no siin olen vist mina.
Üritan küll aegajalt härrat kiusata ,kuid millegipärast ei taha see väga õnnestuda.
Seega olen meie peres mina see, kes koguaeg kodukiusu tunda saab.
Milles ma veel kirjutada tahtsin on see,et Huuks käis eile lasteaias.
Kuna minek oli ootamatu, siis Huuks sai päris kõva shoki sellest, et nüüd lasteaeda viidi.
Päeva veetis seal kenasti ära, kuid õhtul andis tunda, et lapsele mõjus see natukene halvasti. Lisaks muidugi oli olnud veel see, et Huuks oli kellegile virutanud ning kasvataja nägi pool tundi vaeva, et Huuks vabandama läheks. Kodus võtsin peale "tööd" kätte ning hakkasin uurima, et mis täpsemalt juhtus.
Huuks ütles mulle lause " Mina ütlesin vabandust, ma ei tahtnud , et ta mind lükkab" .
Eks see ole selline asi, et märgatakse seda kes viimasena teeb. Seekord jäi Huuks süüdi.
Ma ei ole üldse löömise poolt aga antud hetkel ma usun oma last, sest ma tean, et niisama ta ei tee midagi. Rõhutan veel seda, et veelvähem teeb ta seda võõras kohas. Jah, võibolla mänguhoos, kuid niisama mu laps ei löö, see on talle juba kodus selgeks tehtud.
Ma ei õigusta seda, kuid arvan, et tuleb kõigepealt olukord selgeks teha, kes mida tegi ning miks tegi. Minu laps lõpuks pool tundi hiljem vabandas, kuid teine kui tõesti lükkas pääses niisama.
Eks selliseid olukordi hakkab tulema, sest laps kasvab.
