Kui sa seisad peegli ees ja ühel hetkel viskab üle see
sada korda riiete vahetamine, sest mitte miski ei istu nii nagu tahaks, või nagu varem.
Siis karta on ,et tekib see otsustav hetk " Aitab, ma lähen trenni! "
Valisin enda jaoks välja zumba, sest seal on kergem trenn .3 aastat tagumiku kasvatades,
peaks seal kergemini hakkama saama, kui et minna kuskile karmi trenni.
What is my problem? Esitaks
*Ma ei taha üksi minna
*Ma ei tea kuhu minna
*Ma ei taha üksi algaja olla
* Ma kardan!! (Joke)
Nagu päriselt ka, kõik blokivad? Mismõttes?
Jah ma mäletan ennast eelmisel aastal kui pidime tuttavaga trenni minema.
2nädalat järjest valutas pea ja kõht.Tegelikult oli see lihtsalt üks räme laiskuse uss, tänu millele ma ei viitsinud ennast diivani pealt välja ajada, sest siin on ju pehme ja hea ja soe ja selg valutab ja pea valutab ja kõik kohad haiged- for real, ma oleks kohe pidanud ütlema, et kobi mulle ukse taha ja peksa paksukene diivanilt ülesse!
Okei, ma näen välja parem kui eelmisel aastal samal ajal aga ma tahan veel parem välja näha.
Ma tahaks endiseks tagasi saada.Venitusarme ja keisriarmi ei kaota ma muidugi kuskile aga selle kõhu ja suur tagumiku võiks küll keegi võluväel kepikesega ära kaotada.
Nii,et kus mu inglist ristiema oma võlukepiga on? Fiona sai küll printsessiks, miks siis mina ei võiks nii lihtsalt saada?
Seega sõbrannad! Liigutame nüüd ennast natukene ja läheme trenni!
Aitab söömisest!
