Monday, August 29, 2016

Töö , lasteaed , kool

Ma ei ole jälle nii ammu midagi kirjutanud siia. 
Üheks põhjuseks on see, et ajapuudus on lihtsalt nii suur, et polegi aega. Seda oli ette näha. 

Ma isegi ei tea millest siis nüüd alustada. 
Käisin praegu vaatamas, et millal ma siia viimati kirjutasin...eem kaks nädalat tagasi , isa sünnipäeval. 

Igatahes, viimasel ajal minu suurimaks hirmuks on see, et Hugo peab järgmisest nädalat uuesti lasteaiaga harjuma hakkama ja no ma isegi ei kujuta ette mis moodi see välja kujuneb. 
Kuna mina lähen kooli ja tööle, siis minu suurimaks hirmuks on see, et Hugol hakkab see haiguste jant jälle otsast peale nagu eelmisel aastalgi. 
Ma ei taha kohe üldse teda sinna saata, et paari päeva pärast haige laps koju tuua. 
Eelmine kevad päästsin ma ta tuulerõugetest aga see aasta me neid kindlasti ei pääse. 
Lapsevanemate hirmud missugused. 

Minu peakeses on mõlkunud viimasel ajal üks mõte. 
Nimelt tööle minnes tahaks igakuiselt hakata panustama sellepeale, et perega kuskile puhkama sõita kevade poole. 
Lihtsalt tahaks koos perega kuskile minna ja Hugo ka  räägib ikka kuidas tahaks lennukiga lennata, ning tema "ei karda mitte kunagi". 
Aga eks see ole ka selline asi mis pole 100% kindel, ennem tuleks mul endale auto muretseda, et linnas tööl käima hakata. 
Aga kuna ma autode koha pealt olen paras frukt , siis ma isegi ei kujuta ette mis võiks olla minu esimene auto. Siiamaani oleme me ühe autoga hakkama saanud ilusti, kuid nüüd on tekkinud vajadus teise auto järele, sest vastasel korral peaks ma koguaeg bussiga sõitma. 
Ma ju olen selline naine, kes kõigepealt vaatab auto välimust ja siis alles tehnilisi näitajaid. 
Ma siis hakkan vaikselt vaatama nüüd auto24st, mis seal head pakutakse. 
Äkki jääb miskit silma. 





Motivatsioonist ja niisama mõtteid.

Täna läbides järjekordset koolitust tunnen, et on aeg järgmine samm teha, sest tarkust on juba omajagu kogutud. Ees on veel kolm koolit...