Töö , lasteaed , kool

Ma ei ole jälle nii ammu midagi kirjutanud siia. 

Üheks põhjuseks on see, et ajapuudus on lihtsalt nii suur, et polegi aega. Seda oli ette näha. 

Ma isegi ei tea millest siis nüüd alustada. 

Käisin praegu vaatamas, et millal ma siia viimati kirjutasin...eem kaks nädalat tagasi , isa sünnipäeval. 

Igatahes, viimasel ajal minu suurimaks hirmuks on see, et Hugo peab järgmisest nädalat uuesti lasteaiaga harjuma hakkama ja no ma isegi ei kujuta ette mis moodi see välja kujuneb. 

Kuna mina lähen kooli ja tööle, siis minu suurimaks hirmuks on see, et Hugol hakkab see haiguste jant jälle otsast peale nagu eelmisel aastalgi. 

Ma ei taha kohe üldse teda sinna saata, et paari päeva pärast haige laps koju tuua. 

Eelmine kevad päästsin ma ta tuulerõugetest aga see aasta me neid kindlasti ei pääse. 

Lapsevanemate hirmud missugused. 

Minu peakeses on mõlkunud viimasel ajal üks mõte. 

Nimelt tööle minnes tahaks igakuiselt hakata panustama sellepeale, et perega kuskile puhkama sõita kevade poole. 

Lihtsalt tahaks koos perega kuskile minna ja Hugo ka  räägib ikka kuidas tahaks lennukiga lennata, ning tema "ei karda mitte kunagi". 

Aga eks see ole ka selline asi mis pole 100% kindel, ennem tuleks mul endale auto muretseda, et linnas tööl käima hakata. 

Aga kuna ma autode koha pealt olen paras frukt , siis ma isegi ei kujuta ette mis võiks olla minu esimene auto. Siiamaani oleme me ühe autoga hakkama saanud ilusti, kuid nüüd on tekkinud vajadus teise auto järele, sest vastasel korral peaks ma koguaeg bussiga sõitma. 

Ma ju olen selline naine, kes kõigepealt vaatab auto välimust ja siis alles tehnilisi näitajaid. 

Ma siis hakkan vaikselt vaatama nüüd auto24st, mis seal head pakutakse. 

Äkki jääb miskit silma. 

Üllatusest

Ma ei tahtnud ennem blogida sellest, mida me siis täpsemalt

isale sünnipäevaks kinkisime. 

Kuna sügisel ma ise alustan ülikooli teed ja sada asja veel takistuseks, otsustasime me saate hoopiski isa emaga reisile. 

Eks see oli üks korralik kingitus aga õnneks on meil pere suuremat sorti ja polnudki hullu miskit. 

Isa muidugi ei kujutanud isegi unes ette, et midagi sellist tulla võiks. 

Reedel kingitust ette lugedes ei saanud ta vähemalt muffigi veel aru. 

Alles hiljuti rääkis, et tema mingeid sokke küll sünnipäevaks enam saada ei taha. 

Ei mäleta, et keegi oleks talle neid kunagi kinkinud aga olgu, mõtlesime, et teeks alguses tünga

ja ennem kingi kätte andmist seletasin talle, et see on 100€ sokisahtli kinkekaart, mis tuleb kuu aja jooksul ära kasutada. Itistas küll sellepeale ja vist jäi isegi uskuma. 

Muidugi oli see nali. 

Me mõtlesime, et võiks seda kingitust talle kuidagi teistmoodi serveerida. 

Sai tellitud Divina.ee-st Riin-u käest nn kinkekaardi. 

Muidugi pilt on ebaõnnestunud, sest kiiruga tehtud ja mõte oli õele saata. 

Üllatus õnnestus , jõudis vähemalt eile alles kohale. 

Sünnipäev ei kestnudki väga pikalt, sest mina olin juba ennem haige ja peale seda jäin veel rohkem. 

Laupäeva hommikul ei tulnud mul suust peale sosistamise ja köhimise midagi välja. 

Hugoga rääkides kostus koguaeg vastu ainult " MIDA?" . 

Õnneks õhtuks oli hääl tagasi.Mart tõi mulle Ferveksit ja tänu sellele täna on mul vähemalt veidigi parem olla. 

Käisin isegi korra väljas ja avastasin, et ma saan veel korralikult maasikaid oma taimedelt, kui külm liiga ei tee.

Seega suvi vist ikkagi kestab veel. 

Milliseid blogisi mina loen.

Minu teiste blogide lugemine hakkas siis, kui ma 

Hugot ootasin, eriti suurenes lugemishuvi , siis kui Hugot öösiti 

söötma pidin. Ühe käega lugesin teiste blogisi,et mitte samal ajal ise magama jääda. 

Minu kõige esimene blogi mida ma üldse lugema hakkasin oli Mallukas.

Oma beebigrupist ma ta leidsin ja siiamaani loen vahelduva eduga. 

Ma ei loe kõiki postitusi aga enamus neist olen ma kindlasti läbi lugenud. 

Kõige rohkem meeldivad mulle Mariga seotud postitused, sest nii lahe on jälgida kuidas ka teised sama vanad arenevad. 

Lisaks Mallukale jälgin ma pinksalt Kadri blogi,  eriti nüüd kui Kadri beebiootel on.

Hetkel ma ootan lausa huviga , millal Kadri uue postituse kirjutab. 

Võibolla ongi teda lugeda just põnev sellepärast,et nägupidi tean ma teda juba ammu.

Ma ei tea miks aga mind nii rõõmustas uudis kui Kadri beebiootele jäi, sest ma elasin talle tohutult kaasa, et neid õnnestuks ka beebi saada. 

Mulle meeldib jubedalt ka Marianne blogi.

Ma olen nüüd terve ta raseduse aeg nagu stalker olnud, kes otsib ta postitustest vihjet kes siis sünnib, poiss või tüdruk. Ega ta ei öelnud ka varem, kumb siis on. 

Kusjuures ma isegi mõtlesin, et saadaks uuele ilmakodanikule Eestist kingituse Soome. 

Me ei ole suured sõbrannad aga võõrad ka mitte, kuid tänu sellele , et ma siin pinksalt jälginud olen, võiks sellele beebile midagi saata, kui Marianne mulle oma aadressi jagab. 

Jääb mälestuseks, see uudishimulik tädi Eestist ,kes jubedalt ootas, kes siis sünnib. 

Nagu näha, siis kõige rohkem loen ma siiski lastega seotud blogisi. 

Ma usun, et neid blogisi oleks veel aga ma olen laisk inimene ja ei viitsi neid otsida mis mulle huvi pakuks. 

Muidugi võite ju ise soovitada mulle mõnda tõsiselt head blogi. 

Beebiblogid on alati teretulnud! 

Ma lihtsalt armastan kõiki maailma lapsi!

Tegelikult on minu nimekirjas veel blogisi aga neid ma ei loe nii igapäevaselt vaid ,siis kui jumal juhatab ning mõni huvitab pealkiri on. 

*http://www.sincerelybitter.com/

*http://reisiunistus.blogspot.com.ee/

55 küsimust, mida keegi ei küsi

Kaia jagas blogipostituste grupis head ideed ning kutsus ka teisi 

blogijaid tegema samasugust postitust nagu tema. 

Mõte on siis vastata 55 küsimusele, mida keegi ei küsi. 

No proovime siis, Hugo hüppab praegu elukaaslase seljas, seega peaks mul mõned minutid vastamiseks olema. 

1.Kas sa magad riidekapiuksed lahti või kinni?

Oleneb kas Hugo on kapi kallal käinud enne magama minemist või mitte. Üldiselt on kinni. 

2.Kas sa võtad hotellidest tasuta šampoone ja dušigeele koju kaasa?

Oleneb, kui ikka on mõni hea lõhnaga mida kohe tahaks kaasa võtta, siis vist võtan.

3..Kas sa lõikad ajakirjadest välja kuponge, kuid ei kasuta neid kunagi?

Ei, pole kunagi lõiganud.

4.Kas sa oleksid pigem rünnatud karu või mesilaste poolt?

Erapooletu.

5.Kas sul on kortsud? 

Naerukortsud.

6.Kas sa naeratad alati piltidel?

Vanasti tõesti, siis oli see nn "fake" naeratud. Nüüd enam see naeratus nii vabalt ikka ei tule.

7.Kas sa loed oma samme, kui sa kõnnid?

Kuna mul on telefonis peal sammu äpp, siis vahel huvipärast kontrollin kas see on ikka täpne.

8.Kas sa oled metsas pissinud?

Mis sa teed kui häda peale tuleb. Jah olen.

9.Kas sa oled tantsinud isegi siis, kui muusika ei mängi?

Kainena vast mitte. Varasema kohta ei oska öelda, sest ega see mälu enam nii värske pole.

10.Kas sa närid oma pastakaid ja pliiatseid? 

Ei.

11.Mis suuruses voodi sul on?

Meil on suur voodi aga me ei mahu ikka elukaaslasega sinna ära. 

Sinna peaks kolm täiskasvanut mahtuma , kuid kui Hugo magab keskel, siis mahub ainult tema sinna.

12.Mis on sinu selle nädala lemmiklaul?

Felix Jaehn - Bonfire (feat. ALMA)

13.Kas sinu arust on okei, kui mehed kannavad roosat?

Oleneb kui roosat.

14.Kas sa vaatad ikka veel multikaid?

Jah, ma olen 20+ ja vaatan siiani multikaid. Kohati mulle tundub,et mina süvenen rohkem nendesse multikatesse kui Hugo.

15.Mida sa õhtusöögi kõrvale jood?

Vett, mahla...oleneb mis kapis on.

16.Mis kastme sisse kastad kananagitsaid?

Ei söö.

17.Mis on sinu lemmiksöök?

Osmani juustupallid.

18.Mis filmi võiksid sa lõpmatuseni vaadata?

Polegi sellist veel tekkinud.

19.Millal viimati kirjutasid sa kellelegi kirja paberil?

Just hiljuti, kiri saab üle antud isa sünnipäeval!

20.Kas sa oskad autol õli vahetada?

Selleks on mul mehaanikust elukaaslane.

21.Oled sa kunagi saanud kiiruseületamise eest trahvi?

Jalg on raske aga trahvi pole saanud. Ptu ptu ptui

22.Mis on sinu lemmikvõileib?

Puudub

23.Millal sa tavaliselt magama lähed?

Siis kui Hugo ükskord ära väsib. Enamasti 23.30.00.30. 

24.Kas sa oled laisk?

Küllaltki.

25.Kui sa olid laps, siis kelleks sa ennast Kadri ja Mardipäeval riietusid? (originaal Halloweenil)

Sodisime ennast lihtsalt ära ja läksime kommi saama. 

26.Kui paljusid keeli sa rääkida oskad?

Otseselt nii, et hätta ei jääks kolme keelt. 

27. Kas sa tellid mõnda ajakirja?

Ei. Ma olen pigem e-lugeja.

28.Kas sa vaatad seebioopereid?

Ja, venitan sellega päeva kiiremini õhtusse. 

29.Kas sa kardad kõrgust?

Kardan väga. Ma pole isegi munamäe torni tipus käinud. Üks korrus jäi puudu.

30.Kas sa laulad autos?

Üksi olles ja. 

31. Kas sa laulad duši all?

Mõttes ikka. 

32.Kas sa tantsid autos?

Ei, auto on siiski sõitmiseks. Tantsimine võiks selleks mõeldud kohta jääda. 

33.Viimati tegid autoportree fotograafi juures?

Jah. 

34.Kas sa arvad, et muusikalid on imalad?

Mulle meeldivad aga pole kedagi kellele muusikale kuulamas/vaatamas käia. Kõik vaatavad ooperi, muusikali ja teatri peale imelikult. Aga no nii tahaks minna.

35.Kas jõulud on stressirohked?

Tsekka postitust : Endiselt ma vihkan

36.Lemmikkook?

Pole.

37.Kas sa usud vaimudesse?

Usk ei puutu üldse asjadesse. Nad on koguaeg kohal. 

38.Kas sul on kunagi olnud DEJA-VU tunnet?

Tihti. 

39.Kas sa võtad igapäevalt vitamiine?

Ei, ma suudan alati ära unustada. 

40.Prisma, Selver või Rimi?

Viiimasel ajal eelistan Selverit. 

41.Nike või Adidas?

Adidas

42.Cheetos või Lays?

Mitte kumbki.

43. Metspähklid või päevalilleseemned?

Pähklid.

44. Oled kunagi võtnud tantsimiskursusi? 

Käisin kunagi hip-hopis!

45.Kas sa saad oma keelt torusse panna?

Saan, pidin veel igaksjuhuks üle kontrollima kas läheb ikka rulli. 

46.Oled sa kunagi nutnud, sest olid väga õnnelik.

On juhtunud. 

47.Kuum või külm tee?

Ei meeldi tee. 

48.Tee või kohv?

Kohv

49.Mis on sinu lemmik värv?

Punane

50.Kas sa saad hoida hinge kinni ilma, et hoiaks nina kinni?

Jep

51.Kas sa oskad hästi ujuda?

Ma oskan ujuda aga ma ei roni kunagi sügavasse vette, kus jalge all pinda pole.

52.Oled kunagi võistlust võitnud?

Olin kunagi spordipliks. 

53.Kummad on paremad, mustad või rohelised oliivid?

Ei söö oliive.

54.Kas sa vingud nii kaua, kuni saad oma tahtmise?

Aus vastus- JAH!

55.Kas sa oled kannatlik?

Oleneb olukorrast. Laste puhul kannatlik. Täiskasvanute puhul mitte.

Ausaltöeldes ei küsiks vist tõesti keegi selliseid küsimusi, sest vastasel korral arvaksin ma, et tegu on mõne 10 aastasega, kes üritab lahe oma küsimustega olla.

Aga oli vahva ja pani ajusi ragistama ka. 

Uudised.

Ma ei ole olnud viimasel ajal eriline blogi kirjutaja. 

Sündmusi on palju olnud, kuid puudub see nn tõuge kirjutama. 

Ja no isegi kui korraks tekkis mingi idee kirjutamiseks, siis Hugo magas toas kus läpaka laadija oli. Seega mõtteks see jäigi. 

Tegelikult peaks ma hoopis siin istumise asemel koristama praegu,sest Hugo on elutoaga 1-0 teinud. 

Ma ausõna ei osta talle rohkem mänguasju enne kui ta õpib, et peale mängimist tuleb asjad kasti tagasi panna. Kunagi ei tea kes võib uksest sisse astuda. 

See selleks, ma tean, et ma ei suuda oma lubadusest kinni pidada ja juba paari päeva pärast saab ta poest jälle uue mänguasja, sest emps ei viitsi seal poes temaga võidelda. 

Näiteks eile käisin ma linnas ja kuna Hugo juba pikemat aega tahab kotti ja vihmavarju endale, ,siis ostsin ma talle need ära. 

See ei olnud muidugi üldse hea mõte, sest aegajalt saan ma nüüd vihmavarjuga vastu jalga või pead. 

Mitte meelega aga ikkagi päris valulikud löögid. 

Vihmavarju sain ma talle JYSK-ist, maksis mingi 5€ vist ainult. Seega ega seda kauaks vast ei ole. 

Koti ostsin ma Sportdirectist. Maksis mingi 4€, seega väga odav ja normaalne ost. 

9€ lapse peale kulutada on väga vinks vonks ja lapse soovid saidki täidetud. 

Mis siis veel. 

A üleelmises postituses kirjutasin,et saime härraga eelmisel neljapäeval NELI. 

No flowers, no chocolate, no date.

Ehk siis võtsin hinge jälle ja olin 1,5 päeva solvunud. 

Nagu rämedalt solvunud.

Tegelikult natukene isegi siiamaani. Kõik teised ju tähistavad, miks siis meie mitte? 

Ma ei leia, et ma peaks oma tundeid alla suruma. Lihtsalt seekord ma lootsin, et äkki mister tuleb ise selle peale, et miskit teha. Eelmine aasta viisin mina nad spasse 3 aasta puhul. Veidi varem aga õigel ajal lihtsalt polnud võimalust.Töö Töö. 

Lihtsalt, ma olen ka inimene, mul on ka tunded. 

Ma ei saa koguaeg robot olla. 

Igatahes, ma ei viitsi siin solvunu teksti kirjutada. 

Mida ma veel tegime. Nädalavahetusel käisime Järva-Jaani Vanatehnika Varjupaigas 

Hugoga rohkem sinna minna pole mõtet, sest ohutunnetus puudub ja jooksis seal ringi nagu peata kana. Autod on ju alati meeldinud ja kui veel on terve platsi täis erinevaid autosi roolidega, kuhu sisse saab istuda ja rooli keerata! 

Okou!!!

Akna taga läks järsku jõhkraks kisaks praegu. Sinna väikesesse pessa lendas praegu 5 pääsukest sisse.  Ma ei tea mis moodi need sinna ennast ära mahutavad. Pojad ka veel seal... 

Olgu, 

Ma hakkan nüüd seda seapesa koristama mis Hugo siin korraldanud on. 

Lapsed ja loomad

Viimasel ajal jääb päris palju silma teemasid, kus kirjutatakse, et loomad ei saa enam lastega läbi.

Õnneks meil Miaga seda probleemi olnud ei ole. 

Mõtlesingi kirjutada natukene sellest.

Mia me võtsime endale siis, kui ma Hugot ootasin ning olin rasedusega poole peal. 

Algul oli temaga ikka korralikult tegemist, sest kassipoeg nagu ikka möllab, nutab ja teeb pahandust. 

Kuna mõte oligi võtta loom selajal kui laps veel sündinud ei olnud, et saaksimegi teda välja

õpetada. 

Meie esimene mõte oli see, et kass ei tohi minna lapse voodisse.

Õpetasime ta välja ning tubli kass ei käinudki lapse voodis. 

Üldiselt läks päris kergelt selle õpetamisega,sest peale lapse sündi ta vahel ikka hüppas voodisse aga meid nähes meenus talle, et ta ju ikka ei tohi sinna minna. 

Kui me Kosele tagasi tulime K-Ust, siis tuli kass uuesti ümber õpetada. 

Korteris elades on kassi ja lapsega sama teema,päris kõike lubada ei või!

Näiteks seina rikkumine. 

Kassi puhul tuli ta koheselt välja koolitada, et tapeedi peal enda küüni teritada ei tohi. 

Lubasime tal ainult diivani äärel ning erinevatel tumbadel oma küüsi teritada. 

Nüüd kolm pool aastat hiljem, teritab ta oma küüsi ettenähtud kohas.

Eks ta vahel ikka unustab ja sirutab käpad painutuseks tapeedi poole, kuid häält tõstes on sealt nagu tina tuhka kadunud. 

Tagantjärgi on üks asi mille peale ma olen pidanud kohe mõtlema. See on voodis magamine. 

Mulle ei meeldi kui loomad voodis käivad. 

Õnneks Mia puhul on hea see, et tema ei jäta üksikuid karvu maha vaid terve kompsu, mida on lihtne linadelt eemaldada. Aga olgem ausad, häirib ikka. 

Kassikarvadega on sellemõttes lihtsam. Koera karvade puhul oleks see voodis magamine ikka väga häiriv.

Ma ei kujutaks ette mida elukaaslane siis teeks, kui meil kassi asemel näiteks taks oleks, kelle karv on tugev ja kukub üksikult ära. Juba praegu/endiselt ei salli ta Mia karvu. 

Ma olen alati mõelnud sellepeale, et kui voodisse lastakse loomad kes käivad ka õues. 

Nad ju tassivad igasugust jama tuppa ja sa lased ta veel voodisse? 

Puugid, kirbud ... sitikad jne.. 

Õudne mõelda. 

Thank god, et Mia meil korteri kass on. Kui tulevikus oma majja kolima peaksime, siis Mia voodis käigud oleksid koheselt välistatud. 

Kuidas teil loomadega kodus lood on kui peres on laps või laps tulemas? 

Naine majas ehk help?

Sain eile oma mänguasjade kasti ja laua kätte. 

Täna oli siis võrra suurpuhastus, sest uutele asjadele tuleb ju siiski koht leida. 

Tehtud leitud, elutuba sai kohe teistsuguse mulje. Elukaaslane saab õhtul jälle kulmu krimpsutada, sest ma olen JÄLLE mööbeldanud.

Ainult see diivan ei meeldi mulle. 

Mis siis, et me oleme nelja aasta jooksul juba kolm korda diivanit vahetanud, siis tunnen ma,

et mul on JÄLLE uut diivanit tarvis, sest see ei sobi siia tuppa. 

See on ebamugav ja kole värv ja üldse, miks me selle ostsime? 

Elukaaslane küll ütles peale selle diivani koju toomist, et tema ei tassi enam mitte ühtegi diivanit

siia neljandale korrusele!! Aga seda me veel vaatame.

Ausaltöeldes, paar päeva tagasi jyskis käies jäi mulle silma üks diivan. 

Ta ei olnud suur ,ta oli stiilne ja ilus ja V.A.L.G.E!!

Ma tean, et ma elan koos pörsastega ja sellepärast ongi kohe valge diivan välistatud. 

See ei maksnud ka üldse palju!! 

Aga ma pean enda fantaasia tööle panema ja ette kujutama kuidas mu mehed seal diivani peal söövad ja joovad ja pudistavad ja siis kukub mõni määriv asi sinna peale ... 

Seega , valge jääb ära. 

Aga tegelikult on mul ka üks mure. 

Nimelt mänguasjade kast käib liiga järsult kinni ja on poisi näppudele ohtlik. 

Eile jäi sinna vahele hkmn tal,seega kiiremas korras oleks vaja midagi välja mõelda!! 

Ma tean, et olemas on ka mingid sulguris, mis takistavad sel järsult kinni minemast. 

Või on kellegil mõni parem idee? 

Pehmendused vist ei aitaks? 

Appppi ma ei tea, ma olen küll ehitaja tütar aga ma päris kõike ka nüüd ei tea! 

Üks laps, kaks kodu... õnn ja rõõm

Mulle on alati teinud rõõmu väikesed asjad. 

Õnneks ei ole üldse palju vaja. 

Toon paar näidet. 

Hiiumaale sõites sain ma endale armsad kleidid- rõõmu kui palju! 

Eile sain ma Hugole mänguasja kasti- rõõmu jälle kui palju! 

Lihtsad ja väikesed asjad. 

Muidugi see kasti rõõm ei olnud üldse pikk, sest Hugo arvas, et võiks suvel endale nohu saada ja empsiga toas istuda. 

Seega, bye bye ilusad ilmad. Me veedame nüüd aega toas. 

Ma ei saa aru kus kohast ta selle nohu ülesse korjas, sest olgem ausad, ei ole nüüd päris külma ilma ka vahepeal olnud, et külma oleks saanud. 

Hiiumaal veidi köhatas, aga see polnud vist midagi , arvestades, et haigeks jäi ta alles nüüd.

Elukaaslane ka juba tatistab, seega ega ka mina pääse sellest. 

Kuigi lootus sureb viimasena, ehk ehk veab. 

Igatahes, me saame homme neli! 

Uskumatu, et juba saab selleks numbriks neli! 

Neli aastat! 

Alles ma korjasin ta sealt tankla platsi pealt ülesse. 

Üks laps, kaks kodu, ,seitse autot , üks kass , üks kihlumine, seitse suuremat tüli, viis peaaegu lahkuminekut,suured üleelamised ja kogemused.

Aga siin me oleme, endiselt koos läbi tule ja vee. 

Eks seda laavi ei olegi enam niipalju kui esimestel aastatel aga me oleme mugavad inimesed ja lihtsalt harjunud juba teineteise olemasoluga.

Imelik on ju magama minna, kui teist kõrval laiutamas pole. 

Kui teda ei oleks, siis mul poleks kellegi peale õhtul oma jalgu panna. 

Kui teda ei oleks, siis keegi ei vinguks selle üle, et ma vorsti viile koos kilega lõikan, ilma, et kile enne pealt ära võtan. 

Kui teda poleks, siis ei jätaks keegi oma pluuse ja riideid igale poole vedelema, kuigi kahe sammu kaugusel on riidekapp. 

Kui teda poleks, siis kes tapaks kõik need ämblikud me korterist ära? 

Kui teda ei oleks, siis ei oleks mul ka minu elu mõtet..minu Hugot.

Kui teda ei oleks, siis mul poleks ju kellegi kallal vinguda ja kedagi kamandada.

Kui teda ei oleks, siis kes laseks endale nii palju lõhna peale, et see isegi kõrval korterisse sisse imbub? 

Kui teda ei oleks, siis mul oleks ju igav.

Reaalselt olekski igav. 
Kuigi, ma ei saa aru mis moodi ta on suutnud mind juba neli aastat välja kannatada. 
Peaks talle mingi trofee talle andma selle eest... 

Ma ei oskagi kohe miskit rohkem kirjutada. 

Kiruda tahaks küll aga trükkimiseks pole tahtmist. 

Panen oma poega magama edasi.. mis sest, et teen seda juba tund aega. 

Haigena magab ta mul veel vähem, seega tuleb rohkem vaeva näha magama panekuga.
Soovin iseendale edu.