Ma mõtlesin, et sünnitus on valus.....siis ma mõtlesin, et sapikivide valu on valus, sest reaalselt on see hullem kui sünnitusvalu aga kurat, see hambavalu on ikkka üle igasuguse valu!
Eile öösel magasin ma kõigeks 3 tundi,sest esitaks oli mul ninarohi tööjuurde jäänud ning lisaks sellele hakkas veel hammas ka öösel valutama. Täna öösel magasin ma samamoodi sitasti, sest valuvaigisti ei mõjunud absoluutselt.
Nüüd ma siis istun siis kodus oma esimesel vabal päeval ja valutan hammast.
Vaene ka kuu lõpu poole, seega hambaarsti juurde minekust võin ma vaid unistada.
Tuleb kuu alguseni ära kannatada kuidagi moodi.
Ma polegi kirjutanud oma sapikividest.
Raseduse lõpul vaevlesin sellist valude käest, et ma mõtlesin, et suren maha.
Millest need tekkisid , ei tea...
Igatahes, valu lööb paremale poole ribide alla ja hakkab kiirgama selga. Kui õigel ajal valuvaigisteid ja nospa-d ei saa siis lõppeb see oksendamisega.
Kui haiglas istusin raseduse lõpul siis avastati, et on kivid.
Nojah siis...tore.
Peale rasedust ei saanud ma mitte midagi rasvast ega vürtsikat süüa.
Kana ma süüüa ei julgenud, praetud asjadest rääkimata.
Need valud piinasid mind päris pikalt, kui ühel hetkel lihtsalt kadusid.
Hetkel on nii, et näiteks kui vale liigutuse teen, siis ma tunnen kuidas need kivid valesse kohta lähevad ja kuid õigesse asendisse ennast kohe ei säti, siis on pekkis ka.
Tundub, et minu puhul muud üle ei jää kuid tuleb minna opile. Kevadel ma panin aja kuid hirm oli nii suur, ei ma ei läinud kirurgi juurde kohale. Lihtsalt kartsin, kuid enda heaolu mõttes tuleks ikka aeg kirja panna ja see asi ära teha.
