Millised salajased hirmud sinul on?

Üks päev lugesin ühte artiklit, kus üks kuulsus tõi välja kõik oma hirmud ja siis ma hakkasingi mõtlema, et mida siis mina täpsemalt kardan ja no... 

                                    1.Kõrgus-Ma kardan kohutavalt kõrgust. Ma pole mitte kunagi käinud Munamäe torni tipus, sest ma ei suutnud seda viimast korrust ülesse minna, kuna ma lihtsalt värisesin üle keha.4.korruse rõduga ma harjusin alles paari kuu pärast. No ennem ei julgenud allagi vaadata,

                                      2.Avatud treppe- Kuna ma kardan kõrgust, siis ma kardan ka avatud treppidest ülesse minna.Anu ja intsu juures ma teisel korrusel käinud ei olegi. Ei tea küll miks!?!

3. Ma kardan ämblikuid- olgu selleks siis imepisikene või suur must ämblik. 

Ma lihtsalt kardan neid rämedalt. Miks ma võtsin Mia? Sest ta sööb mul kõik koledad-rõvedad-karvased ämblikud kodust ära. 

4.Mesilased ja herilased- Mõni minu juurde lendab siis ma jooksen ja karjun nagu siga aia vahel.

Minu kõige suurem hirm on midagi sellist, mis vajaks võibolla ka natukene ravimist, et ma sellest üle saaksin. Nimelt, number viis hirm on kartus, et minuga juhtub midagi ja mu laps jääb üksi. 

Vahel kui minu tervis mind jälle alt veab ma mõtlen, et Mart läheb hommikuti tööle aga kui minuga midagi juhtub? Mart on ju kella kuueni ära ja mis saab mu lapsest? Vajun kokku näiteks? Mis saab?Keegi ei tea ega oska ka vaatama tulla!Laps saab noad kätte! Tõmbab midagi kurku? Ja mind pole?Appiiii! Ühesõnaga mul on kohati paanikahood.

Tegelikult olid mul paanika hood ka siis kui me lapsega haiglast koju saime. Esimesed pool aastat ma olin nagu segane. Ma hüppasin öösel lampi püsti ja käisin kontrollimas kas mu laps hingab. Paar korda on juhtunud nii, et ma olen püsti hüpanud ja lapse voodist sülle võtnud? Miks?Ma ei tea? 

Long time no see

No tere,
Leidsin lõpuks aega kätte võtta ja natukene blogida, sest ega ajapuudus on nii suur, et arvuti taha tulla pole võimalik. Veel vähem siia trükkima tulla.
Mis siis vahepeal juhtunud on? No esiteks, käisin ma suve alguspeol, uskumatu aga ilma lapse ja meheta.
Oli täitsa okei kuigi sutsukene lahjaks jäi minu meelest.
Siis olin ma tööl enamus ajast ja nüüd täna ma puhkan. Eile oli ka väikene jaanipäev kuid seda jaani tunnet ei tulnud absoluutselt. No ei ole päris see mida mina jaanipäevast ette kujutan.
Nädala lõpuni on mul pikk nädal ning uue nädala alguses ma puhkan veidi.Mõte on minna koos anu ja intsuga kuskile lihtsalt tripile.Lihtsalt tahaks natukene lõõgastuda.

Vahepeal kui ilusad ilmad olid, siis olin ma kõik need ilusad päevad tööl! No aitäh, et mulle jäävad alati need koledad märjad ja vihmased päevad. Kui nüüd nädalavahetusel päike särab ja uue alguses on shiiitad ilmad siis ma muutun kurjaks.

Ahjaaa, ma pean mingi hetk oma kaalu posituse ära tegema aga no sorry, mul pole kodus patareid. Ja ega poes olles ei tule meelde ka, et pistaks äkki korvi. 

Aga no, eks see mingi aeg ikka tuleb :) Tunne on küll parem ja kergem kui ennem :)

Lühikene nädal, ehk aeg puhkamiseks.

Raske nädal sai läbi ning ma otsustasin, et ma ei tee need kaks vaba päeva mitte kui midagi. Ma lihtsalt lebotan ja puhkan ennast välja. 

Tutkit, hea unistus. 

Poiss tegi esimesel ööl sellist tranglit, et me pidime ta ikkagi enda kaissu magama võtma. 

Ma olen märganud, et ta teeb nagu meelega, sest teab, et emme ja issi voodis on palju parem magada kui seal reisivoodis. 

Mina olin siis ühes nurgas, pool keha rippus üle ääre ja Mart magas teiselpool samamoodi. 

Mul on täiesti uskumatu laps. Ta lihtsalt tahtis mind voodist välja nügida , et issiga kahekesi laiutada.Mismõttes?Ma olen väsinud, ma olen mitu päeva öösel kõigest max6 h maganud, mul olid jubedad tööpäevad ja sa peksad mu voodist välja?

Karta on, et ma andsin alla ja magasin rahulikult poole kehaga voodis edasi ning lasin lapsel laiutada.

Järgmine nädal ongi juba jaanipäev. Tahate musta huumorit kuulda? 

Ma olen jaanipäeval tööl ja ma olen vist tööl kuni 20.00ni! 

Algul meil oli plaan, et kui on lühendatud päev kella 17ni siis me lähme otse peale tööd Hiiumaale. Aga kui siiski on nüüd kella kaheksani pikk ja raske päev on minu plaanid rikutud, sest arvestades hullumaja siis ma olen raudselt kella kaheksaks surmväsinud ja ei jõua midagi teha.

1.8 aka Hugo arengust

Mul on kombeks mingi aja tagant kirjutada natukene ka Hugo arengust. 

Hugo saab 13 päeva pärast juba 1.8aastaseks. Ma ei väsi kordamast, et aeg läheb ikka tohutul kiirusel.

Alles, oli aeg (novembris) kui ta mul käima hakkas. Ma mäletan nii hästi, kui rõõmus ma olin kui need sammud ära tulid +  ta ise nautis seda tohutult. 

Peale seda hakkasid sõnad tulema ja hetke seisuga ei jää minu jaoks mitte midagi arusaamatuks miks ta soovib. See on soosinud meie läbisaamist paremaks. Ühesõnaga jonni on vähem. 

Põhi lause mis hetkel tihti kõlab on " ei taha" ja muidugi " Emmmmmeee" .

Kui ma näiteks vannituppa või wc-sse minna tahan siis kõlab juba teisest toast " emme, emme , emme, emmmmmeee". Ja kui ma ei vasta ka siis ta tuleb ja käib kõik toad läbi, et emmet leida. 

Räägib ta juba palju , kuid poistele kohaselt on änn ännn igalpool. Igasse autosse on vaja sisse ronida ja änn änn teha. Päeval ronib ta mul akna peale välja vaatama, sest sealt paistavad autod mis maja ees seisavad. 

Vanaema juurde minna ei saa, sest seal on autosi palju kuna vanaisal on autoremonditöökoda ning poiss peab kindlasti saama änn änn teha. 

Lisaks sellele läheb paari kuu pärast mu linnupoja juba lasteaeda :) 

Eile sain just uudise :)

Selfikunn Hugo

Kui Kim Kardashian avaldas oma selfie raamatu, siis miks Hugo ei võiks sama teha? 

Viimaselajal kasutab ta tihti mu telefoni, et pilti teha. "Pilti!Pilti!!!" Ja no alla andlik nagu ma olen, ta selle telefoni ka saab. 

Eks tädi Kerttu õpetuse järgi on laps õppinud selfisi tegema :) 

Võtsin siis enda telefonist ta selfid kokku ja panin üheks pildiks. 

Mu väike pea 1.8 aastane selfikunn Hugo : 

Selle suve hullus

Igal suvel on mul tekkinud oma kindel hullus. Eelmisel aastal olid selleks maxiseelikud. Üleelmisel maxikleidid. Sel suvel on minu hulluseks meremehe ehk madruse stiilis riided. Ehk siis tiibulised kleidid, seelikud, pluused.

Täna kuidagi tekkis see tuju peale, et ka poisile nüüd konkreetselt otsima hakata ning saate aru, 

ma olen vähemal 20 e-poodi läbi tuuseldanud ja ei ole kuskil! 

Täiesti masendav :/ 

Tuleb ikka linna minna ja H&M ning Lindex-ist midagi leida. 

Vaatasin muidugi ka Alist ja seal on täiesti olemas, kuid natukene hilja on tellida sealt. 

Kohati on küll selline tunne, et osta ise kangast ja hakka õmblema. 

Tänu sellele hullusele olen ma pikemat aega jälginud facebookis lehte 

Miisu Mütsid, kus õmmeldakse ise jube vahvaid mütse. 

Esmaspäeval peaks olema palgapäev ja siis tuleks mingi tellimus sisse anda. 

Aga no jällegi, ma tahan triibulisi mütse ja seal on see valik natukene nadi hetkel. 

Kes õmbleks mulle mingi laheda triibulise mütsi ?Meremehe värvides? Kas või must-valge tiibuline müts? Pliiiiiiiiiz! 

21, eelviimane taks?

Aeg kipub minema sinnamaani , et ma saan ka peagi 21. 

Kuna eelmised aastad pole ma oma sõpradega väga sünnipäeva pidanud, siis seekord peaks nagu midagi tegema. 

Miks ma pole muffigi teinud? No, esiteks üleelmisel aastal olin ma suure kõhuga ja eelmisel aastal olin ma väikese lapsega. Ja kuna vanavanematega oli nagu oli, siis mingit kõvemat pidu teha ei saanud.( Ega väga tuju ja huvi ei olnud ka)

See aasta tahaks ikkagi midagi meeldejäävat.

Aastaid oled ma mõelnud stiilipeo peale aga no eestlased on nagu nad on, väga vist kaasa ei tulda sellega. Vähemalt olen ma tähele pannud teiste stiilipidude pealt, et reaalselt 10nest inimesest 4 on vb kostüümides. 

Kui ma sain 18, siis tegin ma endale sünnipäeva kingi. 

Ning, nüüd kui ma saan 21, siis tahaksin samuti endale midagi uut teha. Aga mõtted keerlevad selle ümber, et see peaks olema seotud minu lapsega. Tulevikus kui imekombel lapsi peaks juurde tulema, siis peaks saama seda veidikene täiendada.

Mõtteid on aga seda tuleks siiski pikalt kaaluda, sest tatoveering on selline asi mis jääb surmani, kui muidugi vahepeal ei leia, et peaks selle eemaldada laskma. 

Koht kuhu teha on kas siis alaseljale, kaelale ( õlal juba on), või siis jalalabale. 

Kuuaega on kaalumiseks ja mõtlemiseks ning ära võiks selle siiski teha. Kas just enda sünnipäeval kohe nagu eelmisel aastal aga peale seda kindlasti. 

Sel aastal kattub see sünnipäeva aeg pika nädalaga. Seega kolmapäev ja neljapäev on vabad ning ülejäänud päevad kõik kinni. Siis ongi kas sünnipäev teha nädal ennem või nädal peale õiget päeva. 

Kaldun arvama, et pigem nädal peale õiget päeva. 

Igatahes, mingi ägeda stiilika võiks teha küll :)