Ei tea kas see kirjutamise periood saab läbi või mis värk on, igatahes mul lihtsalt, ei ole seda viitsimist blogida.
Mis siis vahepeal toimunud on?
No jõulud- see jube tüütu püha kui peab kinke tegema ja ennast paksuks sööma, mitte, et varem paks pole olnud aga eks paar lisakilo tuli ikka juurde. Üks vähemalt.
Veetsime me need nagu igal aastal Härra suguvõsaga. Ei ole vaimustuses ja ei ole ka pettunud. Minu nädalaid kestnud seljavalu rikkus asja minu jaoks ära, mistõttu ka kerge pettumus. Oleks tahtnud ka veidi vabamalt võtta, mitte koguaeg otsima selja jaoks head asendit.
Poisil oli väga lõbus.
Emmet ja issit polnud peole vajagi, sest ega meid tähele ei pandud. Korraks "Emme" või "Issi" karjuti, kuid see oli ka suusoojaks lihtsalt.
Kinke oli poisil tohutult!
See ka üks põhjus miks ma jõule ei salli. Lapsel on lõbus aga no miks nii palju?
Esiteks need pinisevad.... 16h päevas
Mina pean neid koristama, nagu mänguasju juba vähe oleks.
Vahel ma ikka mõtlen, et milleks nii palju?
Kas tõesti on asi selles, et meie lapsena ei saanud endale nii lihtsalt mänguasju nagu meie lapsed tänapäeval?
See mänguasjade uputus on ajuvaba juba.
Mul on ÜKS laps. Mul on korteris 3 tuba+ koridor. Sellest kolmest poolest toast on KOLM tuba mänguasju täis! Lisaks väikestele asjadele on üks mootorratas, mersu auto ja hüppeloom, mis võtavad tohutult ruumi!
Aga noh, lapse jaoks on need kõik ju armsad.
Mõte on küll, et mingi hetk anda hunnik mänguasju lihtsalt kellegile kes neid rohkem vajab.
Aga kust ma ühe sellise inimese leiaksin?
