*.*

Teate millest ma puudust tunnen? Sellisest sõbrannast, kes viitsiks vahel minuga hullusi teha.            Jah ,Tage on selline sõbranna aga meie ajad ei klapi . Raske on klappida aega nii, et meile mõlemale sobiks :S

Küll mina tööl, siis tema Raplas , mina kuskil ära ja no ei sobi! 

Oleks vaja ühte sellist sõbrannat, kes oleks nagu mina aga samas natukene hullumeelsem kui mina.

Seega tuleb hakata sellist sõbrantsi endale otsima :) Kuigi sõbrannasi ei otsita, nad tulevad ise :) 

Mis on muutunud raskemaks, mis kergemaks?

Hugo on tänaseks juba 1 aastane, 6 kuune ja 7päevane.

Aeg ruttab nii tohutu kiirusega, et see on lihtsalt shokeeriv. Alles ma kirjutasin postituse teemal "Kõige raskem aeg on.." Kus panin kirja mis täpsemalt on muutunud lapse arengus ja kui kerged olid tegelikult esimesed pool aastat. 

Nüüd teen siis selline postituse, kuhu lisan uuesti mis on vahepeal muutunud raskemaks ja mis kergemaks. 

1.Privaatsust ei ole- Wc-s käimine üksi on välistatud. Ainukene aeg üksi wcs käimiseks on kui Mart on kodus või kui ma olen tööl. Sama lugu on ka pesus käimisega. Uksest murtakse kasvõi läbi, et vannituppa pääseda. Sellega seoses... 

2.Vannis käik -Vanni tahab laps muidugi hea meelega minna, sest seas saab ju kraani näppida ja raadiot, lampi ja mullivanni tööle panna. Seega vanniskäik on muutunud täielikuks sõjaks. Koguaeg jälgi kullipilguga, et kuumavee kraani lahti ei tehtaks. 

3.Kass saab retsimist- Vanus on sealmaal, et tahaks ju jubedalt kassis sülle võtta aga millegipärast see ei õnnestu eriti hästi ning kass saab vihaseks!Lisaks sellele on väga lahe kassile mänguasjadega virutada ja kui emme kurjustab ja üritab seletada, et ei tohi nii teha siis võib ju selle peale ainult naerda.

4.Pühapäeva õhtul magama me ei jää-See on nagu traditsioon, et kui emme ja issi peavad hommikul kell 6 ärkama, siis tema õhtul magama jääda ei kavatsegi!Ja millegipärast on see igal pühapäeval! 

5.Pesumasina nupud+ kõik vanni ja kraanikaussi- Pesumasina nupud pakkusid juba varem huvi, kuid nüüd on lisandunud ja see, et näiteks wc potti visatakse asju ja siis vajutatakse aga vee nuppu ja kõik asjad lähevad nagu naksti wc potist alla.Kui ma näiteks pead pesen, siis lendavad vanni sussid-papud-tolmuimeja jupid-riided!

6.Õue minnes sõna ei kuulata-Päevad läbi nõutakse aga " õue ja õue" , õue saades muidugi enam sõna ei kuulata vaid tehakse seda mida tahetakse. 

7.Söömine-Esiteks, ma teen korda tema laua ja tooli ümbruse, asetan ilusti toidu ja joogi sinna. Laps istub toolile ja hakkab sööma. Mõõdub 5 minutit kui kuulen kuidas laud toolist eemale lükatakse ja väidetakse, et kõht on täis. Igakord vaatan ja imestan mis moodi see kõht täis saab olla, kui 

*Söök on mööda tuba laiali

*Keefir, Piim või Jogurt on kallatud söögikaussi 

* Mitte meeldivad toiduained nokitud kausist välja ja mööda põrandat laiali 

*Kui ma ei suuda õigel hetkel jaole saada, siis on kõik toad piimatooteid täis. Näiteks jogurt kruusiga mu jope peale kallatud. 

8.Pissipott-Pissipott on kui hirmus suurte hammastega hiigelsuur draakon, kes hammustab peput kui sinna peale istud! Seega väide "Kaka" ja "Pissi"kuulen ma tihti aga kui räägin,et teeme seda potti, siis raputatakse ainult pead. Mähkmeid päeval väga enam ei kasuta ja kui piss peaks tulema püksi siis on kisa kui palju. Vastik ju? Aga potti ka ei pissi.. 

Hetkel on muutunud juba elu kergemaks kui vahepeal oli. Kindlasti on üks põhjuseks see, et Hugo on hakanud päris palju rääkima ning lõpuks ometi saame me teineteisest aru.

Üks probleem meil veel on. Issiga on ta super laps, ei jonni ega karju.Emmega selle eest on jonnakas ja kuri laps, kes elab ennast korralikult välja. Vahel ta lihtsalt sõimab mind oma beebi keeles ja siis viskab põrandale jonnima ja vaatan arusaamatult otsa, miks ma temast aru ei saa? 

Õnneks enamasti ta teab mida ta tahab ;)

Seapesa

Minu varasemad igapäeva lugejad on pidanud kindlasti pettuma, et igapäevaselt enam postitusi ei laeku. 

Kahjuks töö võtab nii suure aja , et lihtsalt ei ole võimalik igapäevaselt blogida. 

Jah, mul on ka vabad päevad, kuid esimene päev läheb kindlasti koristamise , nõude -ja pesu pesemise peale. Pesu koguneb nende paari päeva jooksul niivõrd palju, et ma pean päevas 3-4 korda pesu pesema. Minu väikeses peres elavad erilised sead, kes ei oska süüa ega puhtust hoida ( k.a mina).

Võtan näiteks eelmise nädala. Koristasin viimati teisipäeval, kolmapäeval ning neljapäeval olin ma tööl. 

Magamistuba-voodid sassis, voodipesu sokolaadiga koos, tibu voodilina mingit pudi täis, tibu riided vedelevad igal pool, issi ja minu jalanõud on samuti magamistuppa tassitud. Suur avastus oli ka see, kui ruloo ülesse tõstsin ning avastasin, et mitte keegi ei kasta mu lilli ja basiilik oli ära kuivanud!!!Ma nägin nii kaua vaeva, et need seemned üldse kasvama hakkaksid aga no niipalju siis minu vaevast. Eks tuleb lihtsalt järgmine kuu õue seemned mulda pista! 

Vahekoridor-Põrand oli mingit pudi täis. Pesukast ajas üle. Kahjuks lausa nii üle, et mõned riided olid juba pesukasti kõrval asuvasse prügikasti kukkunud. Pesu sorteerides tulid mustade riiete seast igatsugused mänguasjad ja muid huvitavad asjad välja. Kummuti peal oli suur must kott, mille sees olid mustad rätikud. 
Koridor-Jalanõud laiali, kõik kohad kassikarvu täis. Hugo välisriided olid kõik riiuli peal hunnikus. Nii mustad kui ka puhtad riided. Mainimata ei saa jätta seda liiva ja mulla kihti põranda peal. 

Kassituba-Kassituba on see sellepärast, et seal toas on meie nn garderoob (kapp , kummut jm) ning nurgas asub ka kassi söögi ja wc nurk. Kutsume seda ka rõdutoaks aga pigem siiski kassituba. Igatahes Hugo oli kassi liivakastis käinud ning sealt kuidagi moodi läbi võre liiva välja tõmmanud. Kassi nurka oli visatud ka mängutelefon ning 0,5 veepudel.Meie riided olid laiali,sest no kes see hommikul riideid otsides hiljem neid ära jõuab korjata.Mart nagu ikka korjab endale riideid kapi uksekülge, mistõttu see varsti ka küljest ära murdub ning ma saan tohutult vihastada.Lubage lisada , et üks prügikott oli jäänud nurka ootele, et keegi ta välja viiks ja see haises seal korralikult. No kujutage ette...kakamähkmed, kohupiima topsikud jne....kohutav....k.o.h.u.t.a.v 

Köök-elutuba- No, see on endiselt see kõige hullem tuba, kuna siin me enamasti oma aega veedamegi.Palju võib minna kahel ja poolel inimesel nõusi kahe päeva jooksul? Teate, ma vastan teile ausalt...PALJU! See on kohutav kuidas 2,5 inimest suudavad nõusi mustaks teha...millise koguse!! Kuna meil nõudepesumasin on katki, siis pean ma neid kahjuks käsitsi pesema. Põrand oli muidugi kõiksugu asju täis mis Hugo käest või suust maha satub. Eriti meeldib talle küpsiseid maha purustada!Lisaks sellele on meil SUUR mänguasja kast, mis endiselt uputab üle! Tegelikult varasemalt oli meil neid kaks tükki aga sorteerisin enamus beebiasju ära ning jäi üks mis on ülekuhjatud. Seega arvatavasti on ju mu toad mänguasju täis. Muidugi ka söögi jäänused, sest Hugo peab ju ISE sööma!

Teate kui raske on olla ema, kuid sa elad korteris mis on sinu jaoks liiga suur? Need kaks päeva! Ma koristasin ennem tööle minekut toad ära! Kuna Mardil oli õhtune vahetus siis reaalselt koju jõudsime me ühe ajal! Laps oli hoidja juures! Kass oli kodus? Kes kurat need toad nii mustaks teeb selajal kui meie tööl oleme? Kuidas see võimalik on? Keegi seletaks mulle? See juba hirmutab mind, sest kui nii edasi läheb, siis igakord peale minu tööpäevi ,esimene puhkapäev saab nimeks- KORISTUSPÄEV!

Apppikene!

Tänu viimaste päevade shokeerivatele sündmustele olen ma tegelikult täiesti shokis. 

Mulle meenus miski, millest ma olen siia ka varem kirjutanud.

Kes lugenud on teavad, et kunagi kirjutasin ma sellistest asjadest nagu 

nägemused.Kunagi käisin ripsmete hoolduses ning mu silme ette tekkisid kolm täiesti selget pilti!

Mäletate? 

Ma ei hakanud neid tol hetkel siin lahkama, kuid oma rahustamiseks kirjutasin ma ühele teadja naisele ning sealt alt leidsin ülesse oma kirja ja nägemuste kirjelduse. 

1.Lühidalt nägin sõda ja surnud inimesi- Jah, ma võin öelda, et

ma olen pidanud korraliku sõja maha, et oma elu muuta. 

Tamm on tugevuse ja jõulisuse sümbol ja selle viimase kuuga olengi ma kasvatanud

oma sisemist tugevust ja jõudu! Ma olen jõudmas peagi sinnamaani , et hakkan täitma

järjest oma unistusi. Algus selleks läbi sõja on tehtud. Miks ma nimetasin tamme? Sest selle nägemuse lõpul seisin ma mäenõlval suure tamme all ja jõllitasin laipasi!

2. Teiseks pildiks olid mees ja naine , kes hoidsid käest kinni.Minu pilku tõmbas suure kiviga sõrmus mis säras ja sätendas- Tänaseks päevaks on mu sõrmes suuremat sorti(minu jaoks suure) kiviga särav sõrmus. Me Mardiga oleme lähedasemad kui kunagi varem ning rohkem kokkuhoidvamad. 

3. Kolmas pilt mind hirmutab...kuna see võib olla tulevik siis sellest ma veel ei räägi. Ma siiski loodan, et tegemist ei olnud inimesega kelle suhtes on mul tõsine austus. Ma siiralt loodan, et see oli lihtsalt mingi hoiatus, et tuleb tegutseda mitte fakt.

Elust-olust 2

Tööpäevad möödas, jalad valutavad ja laps on jorin. 

Eks need ole need tööinimese rõõmud.Jalad on paistes ja valutavad.

Kuid see on siiski kõige väiksem mure. 

Tänu tööle minemisele paistab, et vaikselt hakkab päike pilve tagant paistma. 

Lapsehoidja on samuti leitud.Plaan oli otsida enda tuttav inimene ja leitud ta ongi. 

Krissu on valmis Hugoga tööpäeviti kui tööl olen olema. 

Seega, super lihtsalt, sest võõrast inimest oma lapsega olema väga ei usalda. 

Kahjuks Hugo võtab seda kõike jonni ja protestiga vastu, sest emmet ju jälle ei ole. 

Enam õnneks ei ole seda igatsust ja muret, mis oli eelmisel sügisel kui tööle läksin, Kuid eks Hugo oli selajal ka päris väikene veel. Kuna Krissul on ka väike tüdruk, siis usun, et
Hugole temaga olla meeldib.
Sügisel peaks Hugo ka lasteaeda saama.Eks tutvused loevad.
Natukene ma kardan seda lasteaeda minekut, kuna ta on ikkagi vägagi memmekas ja harjunud, et emme on kuskil ikka ja vajadusel saab näha.
Lasteaed on meie kodu lähedal ning viimine ei ole probleem, muidugi see kõik oleneb sellest mis tulevik üldse toob.

Täna võtsin kätte ja hakkasin tube koristama, sest korteris annab tunda, et perenaist pole neli päeva kodus olnud. Pesu on pesemata ja toad on sassis. 

Hugo muidugi arvas, et diivan on wc ja sinna pissida on okei. 

Homme lähen pojaga linna. Võtan esimest korda bussitripi temaga koos ette ja vaatame kuidas see üldse õnnestub. Siis on tulevikus linnas juba lihtsam käia. Korra vaja Ülemistel ära käia ja tagasi.Kuna Mardil on õhtune vahetus, siis tuleb see tripp ära teha.Muidu mu kaart ei saagi toodud, sest homme on viimane vaba päev. 

Tegelikult tänu tööle asumisele on avanenud palju võimalusi ja ka mõtteid. 

Naljakas on see, et Mardi eksi käest tuli lause nagu me ehitaksime juba enda maja. 

 Silm hoitakse ikka peal.Mõtlesime küll kuskohast see jutt tulla võis ja no arvata võib kust... 

Aga noh väga tore, et meil nii hästi läheb. Mingi aeg oli jutt, et Mart hakkab uut autot ka ostma.Sellesuhtes tõesti, et me peaks ikka väga hästi elama arvestades jutte.Milleks ma siis üldse tööle läksin?

Blogist vaevalt, sest siia ma pole mitte midagi sellist kirjutanud, et me nüüd oma maja ehitaksime. 

Ainukene mida ma kirjutanud olen on aia soov. 

Muidugi selle aiaga ka, seoses kõike mis viimasel ajal toimunud on ei tahagi enam kodukohast nii võrd kaugele miskit teha.Mõte on teha sama mida ma eelmisel aastal tegin. Kuna ema elab lähemal ja sinna minek kergem, siis vist ikka sinna jälle. 

Elust-olust

Tükk aega tagasi panin ise endale kaarte ja jäi meelde selline lause nagu " Ees ootab äkiline elumuutus"

Novot, siin see siis ongi. Olen juba kolmandat päeva tööl ( esimesel olin küll 3h, kuid loen ka selle tööpäevaks),

Suured tänud Laurale, kes mulle idee pähe pani cv saata. Ootamatu töölevõtt oli, kuid asi on kindlasti seda väärt. 

Kõige raskem ongi see, et kuna ma olen jalahaige siis hetkel esimesi päevi on jalad 2x hullemad kui ilma füüsilise tööta.Muidugi rääkides oma toitumisest , oli mõte hakata sööma 3x päevas kindlatel kellaaegadel kuid see vist ei õnnestu. 

Hommikul ma söön miskit, lõuna on 12-1 vahel aga koju jõudes ju enam süüa ei taha.

Tööpäevad on pikad ja rasked just jalgade tõttu. Esimene päev oli raske kuid teine oli juba poole kergem. Homme on lühem päev kui muidu ja saan ka Hugoga olla. Hetkel ongi see, et 3 pikka päeva järjest ilma Hugota. Koju jõudes on emme väsinud ja beebipoiss jorin.

Ausalt öeldes loen oma teksti mis ma kirjutasin ning lugejal jääb kindlasti mulje 

kas ma olen purjus või siis lihtsalt ei oska oma mõtteid väljendada. 

Minu vabanduseks on see, et ma pole ammu nii väsinud olnud kui eile ja täna kokku. 

Homme kirjutan pikemalt ja rahulikumalt. 

Õnneks homne tööpäev hakkab 8.30 :)

Feiiiil!

Mõtlesin, et teen ühe kõva postituse selle kohta, kuidas ma Türgis feilisin. Kindlasti paljud teavad, et ma kohe olen selline inimene kellega miskit juhtub ja no juhtus ka Türgis. 

Hotellis oli administraatoriks üks kutt, kes kohe armastan mu kallal nokkida.Kas seda saab ka nokkimiseks nimetada, igatahes koguaeg sain puid alla ta käest. 

Üks õhtu kui vanemad varakult magama läksid, otsustasime me Kerttuga,et meie küll tuppa ei jää. 

Lõime ennast ülesse ja läksime alla drinkima.Kuna juba ennem oli päris korralik alkohol all siis ega need paar klaasi veini head ei teinud. 

Kuna me rannas veel käinud ei ole, siis otsustasime, et lähme vaatame randa. 

Läksin siis selle administraatori juurde ja küsisin ka käest omast arust 

"Kuhu me minema peame , et randa näha?"

Aga noh,purjakil ka, keel oli jube pehme ning lause välja tuli tänu valele hääldamisele hoopis 

"Kuhu me minema peame, et litsi näha?"

Ja no muidugi talle tekkis kohe võimalus mu kallal nokkida...Igatahes, järgmisel päeval oli päris mark.... 

Teiseks feiliks oli see, kui üks õhtu emaga all istusime ja teiste eestlastega tuli kummituste teema.Siis rääkis naisterahvas, et tema koges ühes Hispaania hotellis midagi imelikku ja kuidas nende korteris kauss laualt maha kukkus. Igatahes, tavaliselt mind need asjad niimoodi ei mõjuta kuid seekord oli teisiti. Läksime siis emaga magama, mina enda ja Kerttu tuppa ning tema oma tuppa. Käisin pesus ja istusin veel rahulikult fbs , et musiga juttu rääkida ning siis otsustasin, et jään magama. Tegin toa pimedaks ja viskasin tekkida sisse. 

Olin juba peaaegu pool unes, kui järsku PAUHHH tuli läks põlema!!!

Ei no vähe ei tekkinud hirmu ju...vaatasin siis ringi, et midagi vastu minna ei saanud ja  Kerttu oli ka lülitist piisavalt kaugel, kui märkasin, et tema pea juures oli lüliti. Kerttu oli peaga tule põlema pannud ja ise rahulikult edasi maganud, ilma, et midagi aru oleks saanudki. Okei, panin kustu ja keerasin teise külje.
Kuulen järsku mingit tsssss............
Mõtlesin, et kurat külll, mis nüüd?
Gaasiline vesi oli sisisema hakanud...
No nii palju siis kummituste juttudest...tõmbas kõhedaks küll. 

Kaalujuttu

Kartsin just seda, et kuna meil Avena hotellis olid kõik joogid ja söögid tasuta, siis võtan ma kindlasti korralikult kilosi juurde. 

Käisime nädalavahetusel Anu ja Intsu juures saunas ning mõtlesin, et astun korra kaalu peale. 

Wow, selle nädalaga olen ma kaotanud 1,5kg. Hirm kilode juurde võtmise ees oli põhjendamata, sest üllataval kombel oli hoopis kaal tõusu asemel langenud.

Türgi söögid olid rasvased ja rikkalikud,kuid ju siis see üks ja kindel söömaaeg mõjus piisavalt hästi.

Tuleks siiski ka kodus seda rakendada, et sööks hommikul 7.30-8.00 , lõuna ajal 12-14.00 ning õhtusööki 19.00. Sellest piisas täielikult, et õhtul enam kõht tühi ei olnud. 

Muidugi sealseks üheks patuks oli kindlasti ALKOHOL, mis oli täiesti tasuta. Joo mida tahad ja kui palju tahad.

Poleks alkoholi olnud, oleks kindlasti rohkemgi kaotanud. 

Kui ma varem olin 80+ kg siis hetke seisuga ma kaalun alla 80kg. Ma ei oodanud, et see nii kiiresti tuleb, kuid rõõmu kui palju.

Motivatsioon on tõusnud ja edaspidi tuleb ennast korralikult kätte võtta. 

Ilmad võiks nüüd ilusaks minna ja hakkaks jooksmas käima. 

Muidugi nüüd tuleb töömaailma suunduda ja vabasi päevi jääb kindlasti vähemaks. 

Täna otsustasin, et me lähme hoopiski perega ujuma. 

Kuna poiss on nii allegiat täis siis varasem kogemus on näidanud, et kloorivesi aitab punetust vähemaks võtta ja mõjub löövele hästi. 

Natukene türgi laineid ka :)

Üllatus

Saabusin reedel koju ja juba siis oli tunne, et miski on teistsugune. 

Seda armastust, mis terve selle pika aasta-pooleteist jooksul ära oli kadunud, on tulnud järsku rohkem kui kunagi varem . Ma ei tea kas asi on selles, et ma nüüd nädalaega ära olin või tõesti on miski meie suhtes muutunud, kuid armastust on rohkem kui varem.

Ma tõesti tunnen peale seda reisi, et need varasemad mõtted suhte lõpetamise koha pealt olid valed. Reisi ajal oli nii tohutu igatsus mehe ja lapse järgi, et ma lihtsalt tahtsin nende pärast juba

koju tagasi tulla. 

Kallistamist, nunnutamist, musitamist on nii palju, et

vahel tekib tunne nagu kõik on nii nagu alguses. Lihtsalt laps on juures :) 

Aga ma räägin siis täpsemalt ka üllatusest mida mu kallim mulle tegi. 

Tegelikult sain ma juba reedel sellest aru aga keerutasin ja ajasin udu juttu, et ta ei saaks aru , et ma aru sain. Laupäeval kui tibu lõuna und tudus, siis sõime me juustusaiu, sest teadsime, et õhtul on minek äia sünnipäevale ning väga midagi suurt süüa teha pole mõtet.

Vaatasin, et Mart tuuseldab ringi ning on kuidagi närviline. No oli juba teada, mida oodata on aga ma lootsin, et see päris nii ootamatult ei tule. 

Sõin oma juustusaia ja keerutasin niisama jutuga, kui eelmise blogi postituse kirjutamise ajal härra tuli võttis ümbert kinni ning küsis

M: "Mis sa teed? 

Mina: "Üritan blogisse pilte laadida, aga see ei taha eriti miskit teha" 

M: " Aga kas sa kunagi minuga abiellud?" 

Tol hetkel mõtlesin, et miks ta ei võinud mingit paremat hetke valida. Miks just siis kui ma olin juustusaialt ampsu võtnud ja pean täis suuga vastama ning juustuste hammastega musi tegema? 

Ulatas mulle siis sõrmuse ja ofcoooors ma vastasin ju JAH! 

Igatahes tuli ära (L)(L) 

Ning ma võin üle pika aja öelda, et ma olen õnnelik. 

Seda puhkust oli mulle vaja ning sellele järgnenud üllatus(L) 

Täpsemalt Türgist

Alanya on üks kaunis linn, mida tasub külastada .

Reisi alustasime me neljapäeva öösel ning lend möödus täiesti rahulikult ja meeldivalt. Mitte mingisuguseid takistusi ega lennu hirmu. Väljalend küll hilines 30 minutit , kuid see aeg läks tohutul kiirusel, seega polnud küll vihane hilinemise tõttu. Saabusime Antalyasse ning see mis seal lennujaamas passikontrollis toimus oli hullumaja.Mul tõusid kõik karvad kehal püsti. Trügimine ja pikk järjekord, terve ruum närvilisi inimesi täis. Ootasime kuskil 20minutit ning saime passid kontrollitud. Edasi pidime otsime Testour-i ning päris ausalt, kui sa oled ikka esimest korda Türgis, siis on päris raske orienteeruda. Lõpuks kuskilt tagant leidsime ning saime bussi. Giid oli meil eesti-venelane, kuid rääkis väga hästi eesti keelt. Ootasime aga inimesi ja USKUMATU aga 2 neiut olid kadunud ja buss sõitis ilma nendeta minema. See jääb ausaltöeldes tõesti arusaamatuks. Oleks nüüd meie olnud nende asemel, siis mida kuradit? Hakkasime sõitma ning pöördusime tagasi lennujaama, kuid valed inimesed olid, kes olid samamoodi maha jäänud. Igatahes sõitsime siis Alanya poole kuskil 40 minutit juba, kui tuli kõne, et meie grupist kadunud tüdrukud tulevad autoga järgi. Giid ütles, et 10 minutit ootamist ja siis edasi. 10 minutist sai 40 minutit ootamist! Päris ausalt, ma olin nii vihane, sest päev oli tegelikult juba läbi mõeldud. Kõht oli tühi, väsimus peal ja oota veel kellegi järgi!! Need kaks tüdrukut saabusid purupurjus olekus!!!Mida fakki ausalt ka!! Vähe sellest, et oleksid vabandanud üks hakkas lihtsalt üle bussi mölisema ja giidi mängima! Lõpuks üks vanem naisterahvas ütles talle , et mida sa arvad endast. Sinu järgi oodati 40 minutit ja sa tuled siis veel targutama!

Hotelli jõudsime me alles kuskil pool kolm, ehk siis süüa ma ei saanudki, sest lõuna oli 12-14.00.

Meid saadeti snäkke ostma, kus snäkkideks olid friikartulid ja hamburger. Okei hea seegi.

Kuna tegemist oli ema sünnipäevaga, siis kahjuks möödus see suhteliselt jamalt , kuna kõik olid reisist tohutult väsinud. 

Ma ei taha hakata siin igavat pikka postitust tegema, kuid kokkuvõttes oli reis tore. Saime veel kahe eestlasega tuttavaks ning kõik oli chill. Toidud olid väga head(va magustoit). Kõige rohkem häiris mind siiski reisifirma asjade korraldus. Viimastel päevadel ei saanud me ( gomaailm(gotravel)) reisikorraldajalt mitte mingisugust infot. Vähe sellest, ka hotellis olles ei olnud kohaliku giidi koha peal. Seal oli küll infoleht, kuid see olevat olnud aasta vana juba. Lõpuks siis viimasel õhtul saime kuidagi teada, et koju minek on 6 hommikul. 

Tegelikult kutsuti meid Kerttuga ka deidile, kuhu me ka läksime. Oli üks huvitav kultuuride tutvustamise õhtu koos ühe türgi noormehega.

Näpunäiteid Alanyasse sõitjatele: 

* Avena resort & spa- super hotell, super teenindus

*Turg kohe hotelli lähedal, mida tasub külastada. Riided 2-20€(Turg ainult esmaspäeviti) 

*Tasub ennast harjutada sellega, et sa kuuled päevas 5-6 korda palve laulu. Esimene on kell 5 hommikul. 

*Inimesed on sõbralikud kui tüütud. Kahjuks solvuvad ja vihastavad väga kiiresti. 

*Tasub külastada Panoraami , see on mega. Kindlus ei tekitanud minus kahjuks erilist emotisooni. 

*Klubid pidid olema vägevad(ise ei käinud, kuid teised eestlased käisid)

* Rannas jalutades on võimalik leida ilusaid karbikesi,mida võib eestisse kaasa võtta. 

*Kividega soovitan ettevaatlik olla, et kogemata teadmatusest koralli kaasa ei haara. 

*Suitsetajatele on kõik olemas, iga nurga peal on tuhatoos. 

*Tasub osta Türgist turult maasikaid. Banaanid ja apelsinid ei tekitanud samuti erilist emotsiooni. 

*Türgi sai mis tänavatel müüakse, on imehea! Soovitan ka kaasa osta! 

*Kommid ei kõlba kuskile, kuid vahvlid ja sokolaadid on päris head! 

*

Türgi/alanya

Hetkel lisan lihtsalt kerged pildid siia mis reisi ajal tehtud sain. Pikem kirjatükk tuleb esimesel võimalusel uue postituse näol.

 Vaade lennuki aknast

 Hotelli Avena resort & spa tuba

 Vaade rannast

 Õhtusöök :)

 Türgis seina värvimine :)

 Imehea magustoit

 Õhtusöök :