Eile oli nii raske hommikul ülesse saada.Mart oli varahommikul juba isa juurde autot parandama läinud ja ma lihtsalt tõstsin poisi voodist välja ja viskasin ise uuesti pikali.Hugo tuli siis ka minu juurde ja möllas ja hüppas mu peal.Ajasime ennast siis lõpuks kell 10 voodist välja ja kobisime hommikust sööma. Lõpuks hakkasime vaikselt sättima ema juurde, sest Ketter tuli oma nubludega külla ja kuna ka meie polnud ammu näinud läksime ka külla.
Hiljem kui Ketter oli ära läinud siis tekkis selline nostalgiline hetk ja igatsus kodu järgi.Kuidagi nii mõnus oli seal kamina ees, õue minnes oli vaikus ja lund vaikselt sadas.Vahel on sellised hetked kui tahaks mõnda aega oma kodus olla.Jah, kodu on ka meie korter, sest ma olen loonud sellest kodu kuid lapsepõlve kodu jääb alatiseks koduks.
Mõistet kodu võib võtta mitmet moodi.Meie korter on minu jaoks kui püha, see on kodu kus on hea ja mõnus olla.Täna hommikul näiteks, kui Mart tööle ära läks võtsin ma oma teki ja kobisin diivani peale. Panin küünlad põlema ja tegin üksi romantikat.Nii mõnus vaikus ja rahulik oli.
Eile oli meil Mardiga ka tähtpäev.Järgmine kuu samal ajal olen ma teda kannatanud juba 2,5aastat..uskumatu.Ma üldse imestan, et ma oleme nii pikalt koos olnud, sest me oleme tegelikult täiesti erinevad.Meie iseloomud ei klapi samuti üldse. Üks kangem kui teine, aga näed..siiamaani koos läbi lillede ja raskuste.
