Monday, April 20, 2015

Elust-olust 2





Tööpäevad möödas, jalad valutavad ja laps on jorin. 
Eks need ole need tööinimese rõõmud.Jalad on paistes ja valutavad.
Kuid see on siiski kõige väiksem mure. 
Tänu tööle minemisele paistab, et vaikselt hakkab päike pilve tagant paistma. 
Lapsehoidja on samuti leitud.Plaan oli otsida enda tuttav inimene ja leitud ta ongi. 
Krissu on valmis Hugoga tööpäeviti kui tööl olen olema. 
Seega, super lihtsalt, sest võõrast inimest oma lapsega olema väga ei usalda. 
Kahjuks Hugo võtab seda kõike jonni ja protestiga vastu, sest emmet ju jälle ei ole. 
Enam õnneks ei ole seda igatsust ja muret, mis oli eelmisel sügisel kui tööle läksin, Kuid eks Hugo oli selajal ka päris väikene veel. Kuna Krissul on ka väike tüdruk, siis usun, et
Hugole temaga olla meeldib.
Sügisel peaks Hugo ka lasteaeda saama.Eks tutvused loevad.
Natukene ma kardan seda lasteaeda minekut, kuna ta on ikkagi vägagi memmekas ja harjunud, et emme on kuskil ikka ja vajadusel saab näha.
Lasteaed on meie kodu lähedal ning viimine ei ole probleem, muidugi see kõik oleneb sellest mis tulevik üldse toob.
Täna võtsin kätte ja hakkasin tube koristama, sest korteris annab tunda, et perenaist pole neli päeva kodus olnud. Pesu on pesemata ja toad on sassis. 
Hugo muidugi arvas, et diivan on wc ja sinna pissida on okei. 
Homme lähen pojaga linna. Võtan esimest korda bussitripi temaga koos ette ja vaatame kuidas see üldse õnnestub. Siis on tulevikus linnas juba lihtsam käia. Korra vaja Ülemistel ära käia ja tagasi.Kuna Mardil on õhtune vahetus, siis tuleb see tripp ära teha.Muidu mu kaart ei saagi toodud, sest homme on viimane vaba päev. 
Tegelikult tänu tööle asumisele on avanenud palju võimalusi ja ka mõtteid. 
Naljakas on see, et Mardi eksi käest tuli lause nagu me ehitaksime juba enda maja. 
 Silm hoitakse ikka peal.Mõtlesime küll kuskohast see jutt tulla võis ja no arvata võib kust... 
Aga noh väga tore, et meil nii hästi läheb. Mingi aeg oli jutt, et Mart hakkab uut autot ka ostma.Sellesuhtes tõesti, et me peaks ikka väga hästi elama arvestades jutte.Milleks ma siis üldse tööle läksin?
Blogist vaevalt, sest siia ma pole mitte midagi sellist kirjutanud, et me nüüd oma maja ehitaksime. 
Ainukene mida ma kirjutanud olen on aia soov. 
Muidugi selle aiaga ka, seoses kõike mis viimasel ajal toimunud on ei tahagi enam kodukohast nii võrd kaugele miskit teha.Mõte on teha sama mida ma eelmisel aastal tegin. Kuna ema elab lähemal ja sinna minek kergem, siis vist ikka sinna jälle. 






Motivatsioonist ja niisama mõtteid.

Täna läbides järjekordset koolitust tunnen, et on aeg järgmine samm teha, sest tarkust on juba omajagu kogutud. Ees on veel kolm koolit...