Natukene Hugot ja natukene Miat :)

Taro kaardid

Ostsin endale mitu kuud tagasi Taro kaardid. Tähendab tellisin endale! Siiamaani olen ma pannud enda lähedastele kaarte ning Mardi puhul näiteks on kõik täppi läinud.Mõni tarkpea arvab, et kaardid näitavad tulevikku aga pigem näitavad need kätte suuna kuhu sa peaksid liikuma.Kuna ma olen veel natukene algaja siis kaartide tõlkimine/tõlgendamine võtab mul aega , sest ma ei ole neid endale veel pähe õppinud. Ma olen ühe korra pannud ja läbi interneti nn läbi pildi ning täna oli minu postkasti potsatanud selle inimese kiri kellele ma panin ning ka tema leidis, et minu kaardid on täppi läinud ning tänas mind. Kui teiste ennustused/tekst on paari realine siis mina olen siiani teinud ikka lehekülge pikkuse ennustuse/suuna. Tahaks ennast rohkem arendada, seega kes tahab kaartide panekut võtab minuga ühendust. Paneks heameelega ja arendaks ennast.

Hugost ka veidikene

Vaatasin oma blogi ja ma pole ammu Hugost kirjutanud. Hugo on juba 1.3aastane ja täna just vaatasin, et ta on juba nii suur poiss.Nii kahju sellest, et beebi aeg läbi sai. Ausalt öeldes see ei kestnud meil üldse pikalt. Juba 11 kuuselt arvas ta, et on juba suur laps ja kõik need ninnunännutamised ja beebi kussutamised olid möödas.Sellest on nii tohutult kahju, sest vahel ma nii igatsen seda beebitamist. Vahel võtan ta sülle ja ütlen, et nüüd oled minu beebi..muidugi Hugo ei lase mul teda beebiks teha..punnib ja karjub vastu.

Mis on vahepeal muutunud? Võibolla see, et ma saan koguaeg peksa nii, et ma olen isegi sinine. Ma ei tea kas asi on vanuses või ongi selline periood kus keelamisest enam kasu ei ole. Varem mõjus issi karm " EI TOHI" aga nüüd ei mõju isegi see. Lihtsalt koguaeg lööb mind. Täiesti ississe, sest ka issil juhtub vahel, et ei kontrolli enda jõudu ja teeb mulle haiget. Kahjuks on minu kehta täielikult mu vastu, mõnel päeval on isegi tavaline näpuga puudutus nii valus.Ehk läheb see kõik peagi üle ja saame normaalselt elada, ilma , et väikselapse käest igapäevaselt peksa saan. Hugo on vahepeal ka rohkem rääkima hakanud.Kui varem olid ainult " mämm mämm" jne , siis nüüd tuleb ikka korralikult sõnu. Nagu näiteks " õue, see,aitäh,mämm-mämm, juua, auh-auh, iss, emme jne). Issiga on see teema, et igal hommikul kui me ärkame küsib laps mu käest " iss" ja kui ma räägin, et issi on tööl siis hakkab ta mossitama.Tavaliselt õhtuti 4-5 küsib ta mu käest uuesti ja siis saab juba vastata, et issi varsti tuleb. Laps ka rõõmustab selle peale.Lisaks on tekkinud meie peres ka see, et kui issi ütleb "Ei" siis ta teab, et emme ikka lubab.

Kõige rohkem rõõmustab mind see, et me saame nüüd magada...kogu öö. Lõpuks ometi see juhtus. Läks aasta ja kaks kuud enne kui me öö läbi puhata saame.Muidugi kurb tõsiasi on see, et mul on päeval vähem aega enda jaoks, sest nüüdsest on ta ju suur poiss ja magab ainult ühte und ja seda 12- 13/14...seega ega ma väga midagi kodus teha ei saagi.

Writing Your Story...

Hugo ja Mart läksid magama.Istusin siis praegu läptopi ekraani ees ja vaatasin 5 minutit ekraani. Eile õhtul oli 100 erinevat mõtet mida blogida ja täna täielik 0. Milleski tuleb alustada. Ma alustan siis oma eilsest päevast. Eile käisin ma uuringutel oma jalgadega mis on juba 2 aastat valutanud ja paistes olnud. Viimaselajal kohe eriti. Õnneks leidsime vastuse mu probleemile ja saab hakata ravima ja elu muutub valuvabaks.. loodetavasti. Eile õhtul tekkis soov ja huvi vaadata ka kuidas meie suhtlus Mardiga algas ja minu üllatuseks oli facebookis alles meie kõige esimene vestlus. Lugesin seda siis Mardile ette ning tekkis selline tunne nagu kaks pubekat räägiksid facebookis. Mind üllatas see, et tegelikult olin ma alati selline tagasihoidlik tüdruk ning esimesena rääkima hakkamist minult oodata ei olnud. Tegelikult ma ju olingi alles mingismõttes kergelt pubekas ja naiivne. Need suhted mis mul varem ennem Marti olid , neid ei saa suhteks nimetada , sest kõik olid lühiajalised ja no ega ausalt ühegagi neist midagi enamat peale musimusi kalli kalli ka ei juhtunud. Minu eesmärk oli leida inimene, kes on minu jaoks " Õige", võibolla sellepärast ma vahetasingi koguaeg vastassoost inimesi kellega ma koos olin.. otsisin seda Mr. Õiget. Tegelikult olin just läbi teinud suhte mis mind päris palju muutis ning tegi meeste suhtes ettevaatlikuks.Peale seda käisingi oma parima sõbrannaga igapäevaselt väljas ning koguaeg kas sõitis minust mööda, seisis poe ees , seisis mujal.. no koguaeg jäi silma BMW millel olid Monster energy kleepsud. Lõpuks sõbrannaga vahetasime oma niinimetatud chillimis koha ujula esise vastu. Suve õhtuti oli seal väga mõnus istuda kuna viimane päike paistis sinna ja ikka ja jälle sõitis see sinine monster kleepsudega bmw mööda, tankis tanklas ja siis sõitis ujula platsile , muusika põhja ja välja suitsu tegema.Ma olen uudishimulik ja siis ( ma vist olin joonud ka) hakkasime uurima meie ühe väga hea sõbra käest kes on meist 8 a vanem ,kellega on tegu. Ja nagu naksti sain nime teada. Läks veel mõni aeg mööda ja ma unustasin selle nime. Mart aga sõitis jälle ja jälle oma vanu trajektoore igapäevaselt. 2.Augustil küsisin oma sõbranna käest nime üle ja õhtul koju jõudes otsisin Mardi facebookist üles. Vaatasin pilte ja ma mäletan seda pikka otsustamist kas ma lisan ta sõbralisti või ei lisa.Kusjuures ma mõtlesin, et mida mul kaotada on,üks uus sõber ei tee kunagi paha ja see" Add friend" sai klõpsatud. 3.Augustil kirjutas siis Mart mulle, ma mäletan seda hirmu ,et mida ma räägin..mida ma ütlen! " ou kuule, sa tsillid siin koguaeg..teeks äkki tutvust??" Mart:Vaatasin, et üks hääästi armas neiu on mu fb ära eksinud:P Tere kah Mina:Tere Mart:Kogematta või meelega(A) Mina:Meelega Mart:Millega siis sellise au ära teenisin:) Mina:Tead, ma olen sind viimasel ajal palju näinud ja hakkasid huvi pakkuma.Loodetavasti ei ehmatanud ma sind nüüd ära Mart:ei ehmatanud:pkose valla elanik olen, nats isegi väljas poolt Mina:Tean Mart:, et isegi seda tead jah:D hmm :D Mina:Ainult seda teangi tegelikult ainult sinu kohta Valetasin, tegelikult oli mulle Mardi auto number juba mällu sööbinud.Samal õhtul sain ma Mardiga kokku, sealt sai meie õige tutvus alguse.Kui järgmisel päeval Mart küsis mu käest mis mulje ta mulle jättis siis vastasin , et üllatavalt hea. Tegelikult ta jättis mind tol õhtul ootama. Pakkus välja, et viib mu koju ja pani ise kose-uuemõisa. Ootasime teda päris pikalt.Kuna tegelikult olen ma väga halva iseloomuga tüdruk siis minu uhkus käskis mul varem koju minna aga mõistus käskis Mardi ära oodata.Niimoodi siis see pihta hakkas, igapäevaselt väljas.. esimese musiga läks ikka umbes kuuaega...ja see musi oli ka nn vanainimeste musi.

Eksperiment " emme magab"

Täna oli meil suhteliselt raske hommik, sest mul endal käis pea ringi ja jalad olid paistes, mistõttu käia ei saanud peaaegu üldse. Tõusin siis ülesse kell 9 ja läksime Hugoga vaevaliselt sööma. Söötsin Hugol kõhu täis ning kobisin voodisse tagasi. Tema muidugi järgi ning küll haigutas mul kõrval. Mõtlesin siis, et võtan ta teki ja luti meie voodisse ning jääme magama. Alguses tundus, et õnnestub kuna tibu hakkaski vaikselt tuttu jääma. Muidugi minul olid koguaeg varbad näos või sain lihtsalt jalaga feissi.Ühel hetkel avastas ta issi padja alt tühja ninarohu purgi ja hakkas siis mulle seda näkku toppima. Lõpetuseks pistis selle mulle suhu ja tõmbad mööda mu suunurka selle ära. Päris valus oli, mistõttu võtsin ma selle talt käest ning poetasin voodialla.Järgmiseks avastas ta tatipumba, mida ta jälle mulle silma ja kõrva ja ninna toppis. Lõpuks viskas rahulikult pikali ja VAIKUS! Nagu for real , ma tõesti mõtlesin, et kas tõesti jäi ta tuttu. Panin ka siis silmad kinni ja järsku hüppas poiss ülesse. Torkis ja kontrollis kas ma ikka magan. Mõtlesin,et dvj teesklen , et ma magan ning vaatan mida ta tegema hakkab! Ronis siis voodilt maha ja läks teise tuppa. Kuulen siis voodist kuidas ta seal kolistab ja möllab. Elutoa tuli pandi ka põlema. Siis läks ta koridori välisuksele koputama aga keegi ei vastanud.Siis kuulen kuidas koridori tuli põlema läks. Peale seda jooksis kass suure lennuga mulle voodisse. Hugo käis ka vahepeal kontrollimas kas ma ikka magan ning veendudes selles läks ta kööki tagasi. Kuulsin kuidas kapiuks lahti kangutati ja kuidas sealt mingi pudel võeti! See oli muidu issi vana viinapudel mis prügikasti kõrval seisis. Toksis sellega vastu maad ning siis tuli minu juurde voodi kõrvale ja kopsis sellega seal. Õnneks jättis pudeli minu juurde ja sain selle ära peita. Mis järgmiseks? Käis elutoas ära , toimetas seal umbes 10 minutit ja tuli tagasi puldiga mille ta mulle tekialla pistis ja siis ütles " POLE".Juba järgmisel hetkel oli ta koridoris ja keeras õue ust lukku ( see tal ka õnnestus). Mina olen voodis umbes 1h ja selle ajaga suutis ta palju ära teha. Okei elutuba oli tegelikult juba ennem sassis aga nüüd veelrohkem. Käisin eile oma sõpradega väljas ja tavaliselt pole siis kedagi kes kodus korda hoiab , seega toad on megasassis. Ma vihkan sassis tube, sest see teeb mind nii närviliseks! Kõik kohad on küpsise puru täis...

Beebi!!!

Eile öösel kui Hugo jälle kahe aeg tralliga ülesse ärkas. Hakkasin ma teda vaikselt süles magama kussutama ja ma igatsen nii väga seda beebi aega.Nii kahju, et ta on nii kiiresti suureks kasvanud.See beebi aeg kestis ikka liiga vähe.Ma nautisin seda täielikult aga ikka jäi puudu.

Kaalu juttu kah natukene

Uus aasta on nüüd juba 12 päeva kestnud ja võib öelda, et ma olen väiksemaks läinud. Häbi öelda aga eile kui ma pesus käisin avastasin, et ma näen enda keisriarmi. Arvake mis nägu Mart selle peale tegi.. Oleme nüüd vaikselt enam-vähem okeilt toitunud. Kui muidu oli meie külmkapis alati coca-cola, siis nüüd on selle asemel vesi mille sisse on lisatud mandariini ja sidruni viilud. Kui meil muidu oli alati kodus sai siis selle oleme me asendanud leiva ja sepikuga ja seda juba pikemalt aega. Ausaltöeldes ei tunne enam saiast puudust ka. Mina enam hommikuti võileibu ei söö. Täna siis avastasin, et pikemat aega seisab meil vorst kapis, sest ka Mart pole enam õhtuti võileibu teinud. Hommiku kohta ei oska ma midagi öelda, sest me magama Hugoga selajal kui tema üles ärkab. Täna tegin kalasuppi ja ütlesin siis Mardile, et tahaks midagi näksida ja see kurinahk saabus koju juustu laysga. No nüüd ma siin vaatan tõtt selle pakiga. Ennem ühe peotäie krõbistasin ära aga no kevadeks on vaja alla saada, ei tohi ju! Raske on aga see krõpsupakk ei ole minu sõber!

Eks neid ahvatlusi on tegelikult rohkemgi aga tuleb kuidagi vastu pidada. Päris näljutama ei tahaks ennast hakata aga ma ei hakka valetama, ma näljutan ennast hetkel alateadlikult. Ma ei söö hommikuti, sest ma annan selle asemel Hugole süüa ja ajan teda mööda tube taga lausega " üks amps veel". Valetan, sest tegelikult sellele ühele järgnevad veel ampsud.Lõunat ma söön harva ,enamasti söön lihtsalt ühe puuvilja ära. Miks? Sest ma ei viitsi ainult endale süüa teha, kui Mart käiks kodus söömas siis poleks ju probleemi teha ka talle. Ei rämpstoidu me peame ära unustama , ma tahan oma ilusat keha tagasi. Eks venitusarmid ikka jäävad aga kõik muu annab taastada!

Uuest kuust alustan trenniga ka, siis peaks rohkem vaba raha kätte jääma.Hakkame siis Mardiga korda mööda trennis käima! Pekke põletama!

Koolijutsiks

Lugesin eile Mangi horoskoopi ja lubab head aastat, eriti õppimise osas. No aga õppuriks minemise plaanid on mul juba eelmisest aastast aga siis magasin sisseastumise maha ja no tegelikult oli ka Hugo veel liiga väikene. Sel aastal võtan siis kätte ja lähen õppima. Peas mõlgub mul kaks eriala üks on juristi abi ja teine on kohtu sekretär. Täna rääkisin ka oma onu eksnaisega ning uurisin natukene selle kohta. Tema soovitas rohkem juristi abi kuna töömaailmas on võimalused suuremad. Plaan oli juba eelmisel aastal minna Tallinna Majanduskooli, selaastal kandideerin mõlemale erialale, kui ühele sisse ei saa siis teisele ikka.Rohkem eelistan ka ise juristi abiks õppida. Eks näis, sest tuhin on juba sees.

Kindlasti tekib nüüd küsimus kuhu ma Hugo jätan. No alguses mõtlesin , et vanaemadele nendeks päevadeks kui kool on aga siis meenus, et Hugo saab ju sel aastal juba 2 aastaseks ja lasteaeda saaks teda samuti panna. Sündides arvasin ma , et ega ma ennem lapse 3 aastaseks saamist niikuinii tema juurest kuskile ei lähe. Näete , eksisin. Käisin vahepeal isegi tööl ja nüüd on kooli plaanid. Tuleb minna lasteaeda ja ümber muuta avaldus, et Hugo varem lasteaeda saaks, eks mure on ikka sellepärast ja potitamise peab ka ikka kiiremas korras ette võtma.Loodetavasti ei saa tema lasteaiast traumat nagu mina kunagi sain. Magama jääda ei tahtnud siis sain tutistada.Eks talle kindlasti meeldib seal on mul selline seltskonna hing ja ajab tüdrukuid taga.

Tegelik pereelu

Olete te neid pilte näinud? http://meeldib.ee/2015/01/andekas-fotograaf-paljastab-lapsevanemaks-olemise-toelised-telgitagused/ Vot see on tegelik reaalsus. Vannis käimine on täiesti võimatu , veel vähem wcsse minek. Üksi sellist asja teha ei saa. Alati on kass ja laps kõrval ja vaatavad. Kuidas meie poest tuleme. Mart võtab poisi ja mina võtan 100 poekotti ja tassin need 4ndale korrusele. Üks päev tulin õuest. Kõigepealt lohistasin käru teisele korrusele. Siis võtsin poisi ja poekotid.Üleval neljandal kui lõpuks sinna jõudsin, panin poisi korraks maha ja keerasin ukse lahti.Selle ajaga kui ma üritasin poissi sülle võtta pani kass välja koridorisse. Sealt siis püüdsin kassi kinni- ühte kaenlasse, võtsin poisi teise kaenlasse ja kuskil oli poekott ka , tulin siis nii tuppa. Karm eks? Aga mis muud üle jääb. Pilt põgenemis plaan , meenutas seda kuidas me last õhtuti magama panime ja siis kikivarvul üritasime sealt toast ära tulla..alati tegi parkett häält või jooksis üks meist vastu ust.. Toiduga on see, et tihti leidsime me RPA külmkapist. Toad- no neid pole üldse mõtet koristada.Täiesti mõtetu. Ma vahel koristan 2 korda päevas ja õhtuks on ikka samasugune nagu enne koristamist oli.

Rasedus ja sõbrad, potitreening, jonn

Tänane öö oli päris raske, ma ei maganud peaaegu üldse, see tähendab seda, et täna oli suur mõtisklemis päev.Üks teema mille peale ma mõtlema hakkasin on sõbrad enne rasedust ja sõbrad peale rasedust.Ennem ma käisin pidutsesin möllasin ja sõpru oli tohhujaa aga niipea kui ma hakkasin Mardiga koos olema ning Hugo ootele jäin , kadusid kõik sõbrad ära .Järele jäid need kes on alati mind toetanud ja minu kõrval olnud.Tegelikult eks mingiaeg oligi see , et minul kiire ja lapse kõrvalt ei saanud välja minna, neil oli kool/töö aga lõpuks suvel avastasime me mu parima sõbrannaga jälle teineteist.Jututeemad hakkasid siis sellest mida me varem korda saatnud oleme.Näiteks meenus mulle mingi kunagi seik mille üle me lihsalt naerukrampides naerame.Kusjuures mul on siiamaani meeles see päev kui ma vedasin oma tagumiku kodust välja ja läksin temaga lihtsalt juttu rääkima.Nii hea tunne oli kellegiga lihtsalt naerda ja rääkida!!Tema oli alati mu kõrval , isegi siis kui teda mu kõrval reaalselt ei olnud.Vot selline on õige sõbranna, mitte need kes tulevad korra külla ja siis külapealt kuuled kuidas nad sind taga räägivad.Tegelikult ei tunne ma üldse puudust nendest varasematest sõpradest.Okei, mida ma valetan eks 2-3 inimest on ikka kellest ma tohutult puudust tunnen, sest vahel lihtsalt oleks vaja väikest huumori süsti mida nemad suutsid kunagi pakkuda.Ma ei mossita üldse, sest ju siis ei olnud nad sõbrad, sest sõbrad ei kao kuskile isegi kui beebiootele jääd, tuttavad kaovad.Nende koha on asendanud uued sõbrad, just need samad beebiemmed.Väga vahva on arutada laste teemal aga seda lõppmatuseni nüüd küll teha ei viitsi, sellepärast ongi vaja ka sellist inimest kellele ei ole last, et ei peaks koguaeg beebiemmede teemal rääkima

Räägiks natukene siis beebiblogis ka beebi teemal. Kuna Hugo on kohe 1,3 aastane siis peame hakkama vaikselt potitreeninguga alustamist. Alustaks siis kõigepealt sellest, et kui ma Hugole selle poti pool aastat tagasi ostsin siis ma mõtlesin kohe " mis moodi ta sinna potti pissib?".Päris tõsiselt..poisslaps ju laseb üle selle ääre.Mõtlesin, et keeran poti teistpidi , siis nagu sein ees..siiani ei ole õnnestunud potti pissimine. Lugesin siin täna seda artikklit :http://juhendaja.ee/potitreening-0491samm0/ Ja hakkasin mõtlema, et äkki peaks ka ostma WC-istmiku.Äkki oleks selle peale palju põnevam oma häda teha. Mina üksi ju vetsus käia ei saa, koguaeg tuleb kobistab või tõmbab mul kõrval wc rulli põrandale laiali. Ja oma väikest potti kasutab ta mütsina, sest issi näitas korra ette, et see mahub pähe ka. No ma ei kujuta ette kuidas ma sellega algust teen.

Vähe sellest, et ta niigi kiusab mind siis nüüd on ta hakanud jonni teesklema.Ma ei tea kust see tuli aga reaalselt pressib täiega jonni välja ja pärast ise naerab selle peale.Mul on uskumatu laps lihtsalt, jube raske ikka temaga. Ma järgmises postituses kirjutan rohkem sellest kuidas üks 1,3kuune laps võib pahandust teha!

4.01

Eile oli nii raske hommikul ülesse saada.Mart oli varahommikul juba isa juurde autot parandama läinud ja ma lihtsalt tõstsin poisi voodist välja ja viskasin ise uuesti pikali.Hugo tuli siis ka minu juurde ja möllas ja hüppas mu peal.Ajasime ennast siis lõpuks kell 10 voodist välja ja kobisime hommikust sööma. Lõpuks hakkasime vaikselt sättima ema juurde, sest Ketter tuli oma nubludega külla ja kuna ka meie polnud ammu näinud läksime ka külla. Hiljem kui Ketter oli ära läinud siis tekkis selline nostalgiline hetk ja igatsus kodu järgi.Kuidagi nii mõnus oli seal kamina ees, õue minnes oli vaikus ja lund vaikselt sadas.Vahel on sellised hetked kui tahaks mõnda aega oma kodus olla.Jah, kodu on ka meie korter, sest ma olen loonud sellest kodu kuid lapsepõlve kodu jääb alatiseks koduks. Mõistet kodu võib võtta mitmet moodi.Meie korter on minu jaoks kui püha, see on kodu kus on hea ja mõnus olla.Täna hommikul näiteks, kui Mart tööle ära läks võtsin ma oma teki ja kobisin diivani peale. Panin küünlad põlema ja tegin üksi romantikat.Nii mõnus vaikus ja rahulik oli.

Eile oli meil Mardiga ka tähtpäev.Järgmine kuu samal ajal olen ma teda kannatanud juba 2,5aastat..uskumatu.Ma üldse imestan, et ma oleme nii pikalt koos olnud, sest me oleme tegelikult täiesti erinevad.Meie iseloomud ei klapi samuti üldse. Üks kangem kui teine, aga näed..siiamaani koos läbi lillede ja raskuste.

Aastavahetus ja uus aasta 14/15

Kuna jõulud veetsime me Mardi perega siis aastavahetus möödus koos minu perega.Minu peale jäid suupistes, sest need õnnestuvad mul alati kõige paremini.Minu singirulle ei anna teiste omadega võrrelda, mitte, et ma ennast siin kiidaks aga kõik kes neid saanud on, on nii öelnud. Meie aastavahetus möödus tujutult, sest suutsime Mardiga ennem lõppu riidu minna. Kuna Hugo magama ei jäänud läksime kõik koos ülesse, et "koos magama jääda" aga Hugo lihtsalt karjus hüsteeriliselt.Lõpuks kui poiss hakkas juba vaikselt jääma ja rahunes maha hüppas Mart püsti ja hakkas närveldama, võttis lapse voodist ja nii me tüli alguse saigi.Ausaltöeldes, sellised asjad panevad mõtlema kas see on suhe mida mina tahan? Leian, et ei ole normaalne oma naist v*ttu saata, kui ma üritasin selgeks teha, et ta käitus valesti.Saan aru, et alkoholi mõju all kuid see ei anna põhjust. Lõpuks üritasin oma solvumise ja viha alla suruda ning läksime koos hiina laternat õhku laskma, ei õnnestunud.Võibolla on see vihje uueks aastaks. Hugo jäi lõpuks magama 15minutit ennem aastavahetust.

Armas aasta 2014! Aitäh, et kõik need 12kuud oled sa mulle rõõmu pakkunud ühe väikese poisi näol.Kes on päike minu igas päevas, kelle ärkamist ma igal hommikul lausa ootan. Sa lasid mul sel aastal teha läbi väga paljusi asju mis on kindlasti elu õppetund, kuid luban, et olen nendest õppinud ning järgmised aastad näen ma vaeva juba selle nimel , et täita oma unistused materiaalsete ja vaimsete asjade näol.Aitäh, et suutsid mind Mardiga veel kokku hoidma, sest otsuseid lahku minna oli sel aastal päris mitmel korral.Eks näis mida 2015 aasta meile toob.

Tere 2015aasta! Mul on sinupeale suured ootused ja lootused.Ma annan ka esimest korda lubadused selleks aastaks! 1.Kõige esimene lubadus on kaalukaotus ja oma varasema sportliku vormi taastamine!Selleks palun ma abi oma pere käest, kuna Hugo kõrvalt on natukene raske teha trenni kui keegi hoida ei taha.Loodetavasti on mul võimalik teilt abi saada! 2.Ma muudan oma elu täielikult, alustan sel aastal õpingutega , mis olid tegelikult juba eelmisel aastal plaanis aga jäin hilja peale oma asjade saatmisega. 3.Sel aastal annan ma lubaduse, et suuudan lõpuks ära otsustada mida ma elult tahan ning kas hetkelist muudatust on tarvis! 4.Ma võtan ette oma jalavalu probleemid ja leian lõpuks nendele ravi! Ma luban, et ma käin spordiarstil ära, isegi kui ta mind süstida tahab! 5.Ma luban, et taastan oma varasemad suhted sõpradega, mis siis , et tegelikult kannan ma oma südames viha kuna kui ma beebiootele jäin kadusid kõik kõrvalt ära nagu ma oleks olnud surmavalt või nakkavalt haige!

Ega muud ei olegi :) Ilusat uut aastat teile kõigile! Palju kordaminekuid ja saavutusi!