Aastakene hakkab jälle lõppema.

Täiesti õudne kuidas aeg läheb. Jälle on kohe käes aasta viimane kuu. 

See aasta on olnud minu jaoks üle kivide ja kändude minek. 

Aasta algus oli selline tavapärane ja mingis mõttes ka kurb, sest meie jaoks oli seal üks kaotus, 

millest ma üldiselt väga rääkinud ei olegi ja ei räägi ka. Seega see teema jääb sinnapaika. 

Mai lõpul käisin ma operatsioonil millega ma ülirahul olen, et ma selle lõpuks ära tegin. 

4-aastat kannatamist sai lõpu ja elu on lill. Esiteks ma ei pea süües mõtlema, et äkki ma hakkan jälle valutama. Teiseks, ma tunnen ennast paremini. 

Suvi 2017 oli väga bueno. Esiteks veetsime me peaaegu kõik oma nädalavahetused Peipsi ääres ja avastamise veel ühe ülimõnusa koha kuhu kindlasti ka järgmisel suvel lähme. Üldse see suvi oli kuidagi eriti mõnus ja kui üldiselt me väga ujuda pole suviti saanud, siis seekord saime küll ikka korralikult vees käia. Veehull Hugo sai ka veerõõme nautida. 

Suve lõpul suutsin ma korra ka depresioonis olla. Masendus muutus kohati nii hulluks, et ma mõtlesin, et kas ma üldse pean siin olema?

Korra ka plahvatasin aga õnneks peale seda kuidagi paranes kõik minu enese jaoks. 

Need koledad mõtted kadusid ära ja asendusid motivatsiooniga. 

Ma olen hetke seisuga juhiabi praktikant , seda siis veel mõned kuud, siis juba vast ametlikult.

Me loome Kosele lastehoidu mis esialgsetel andmetel peaks valmis saama Mai kuuks aga loodetavasti saab varem. Vähemalt me näeme praegu vaeva selle nimel, et ruumid varem valmis saada. Ma ise arvan, et me saame ka. 

See kõik on kuni praeguseni aega võtnud 1,5 aastat, et jõuda siia punkti kus me praegu oleme. 

Sel aastal on positiivne ka see, et Hugo käis lasteaias isegi sügisel ilusti mõned kuud. Ilma, et oleks haige olnud. Nüüd muidugi on seis selline kus ta on juba pikemat aega mul kodus. 

Ega ma enda tervise üle ka väga rõõmustada ei saa. Eelmisel nädalal olin kõhugrippis ja sel nädalal nohus-köhas. Tuleks see lumi juba maha...siis kaoksid haigused. 

Sel aastal tegime me ka miskit esimest korda. 

* Käisime telkimas- otsustasime , et lähme esimest korda perega telkima.Ei ole me Mardiga kahekesi käinud ega siiani julgenud koos Hugoga telkima minna. Minu hirm oli see, et väike frukt äkki ei maga telgis. Aga 2 ööd telgis ja Huuks magas ideaalselt. Talle lausa meeldis telkida. Eks järgmisel aastal tuleb uuesti minna, sest isegi jäin rahule.

*Esimene kinokülastus- Käisime esimest korda Hugoga kinos,õde oli ka koos meiega. Vaatasime Autod 3. Ütleme nii, et ei ole mitte mingisugust tahtmist uuesti minna kinno. Ühe kohapeal ei püsi. 3D prillid lõhkus ära- ma mõtlesin, et mind viiakse nüüd kuskile pimedasse tuppa. Igatahes-ei kipu väga uuesti. Samas võib-olla nüüd juba oskaks kinos olla, kui korra ära käidud on. 

See aasta on olnud täis rõõmu ja pisaraid. Ma loodan, et see aasta lõppeb rõõmsalt ning uus aasta tuleb juba veel parem! 

Kaunist jõulukuud Teile ning meeleolukat vana lõppu!