Olen siin juba mingi kuuaega kihelenud ja teavitanud enesekindlalt, et
mina lähen 8ndal John Newman-i kuulama.
Kui Newman alles oma hittidega välja tuli, siis ma juba mõtlesin, et
camooon mees, tule Eestisse esinema ja ma olen kindlasti sinu kontserdil.
No , nüüd ma olin pikalt kihelenud.
Mart algus tegi nägusi mulle, et mismõttes sa lähed ja teed jälle.
Lõpuks sain ta nõusse, et tuleb ka ikka koos minuga.
Kõik teised keda ma seebitanud olen, on muidugi küsimärgi all.
Hetke seisuga on see hea, sest :
homme on kaheksas ja meie pesamuna otsustas, et tema jääb nüüd palavikku.
Sellesuhtes, et eks veidi õnnetu olen ma ikka, ootasin ju kaua seda.
Kuid, kes siis läheb haige lapse kõrvalt pidu panema ja jätab lapse
kellegi teise hoolde?
Ma liigitaks ennast automaatselt "maailma kõige halvem ema" gruppi.
Ma ei kujuta ette, et ma lähen tantsin ja möllan seal ,kui samal ajal minu pesamuna kodus
kõrges palavikus emmet ja issit tahab.
Öösel võtsime ta ka oma kaissu, sest vähkres ja sonis .
Muidugi laiutas mis kole nagu ikka aga sellistel hetkedel on mul endast täiesti savi, et ma välja puhata ei saa.
Mart muidugi torises öösel. sest pesamuna hakkas teda kõditama aga Mart pole kunagi eriti õnnelik, kui teda öösel üles ajada.
Siis muutub ta torisevaks vanainimeseks.
Igatahes plaanidega on nüüd kõik.
John Newman jääb nägemata.
No comments:
Post a Comment