Üllatus

Saabusin reedel koju ja juba siis oli tunne, et miski on teistsugune. 

Seda armastust, mis terve selle pika aasta-pooleteist jooksul ära oli kadunud, on tulnud järsku rohkem kui kunagi varem . Ma ei tea kas asi on selles, et ma nüüd nädalaega ära olin või tõesti on miski meie suhtes muutunud, kuid armastust on rohkem kui varem.

Ma tõesti tunnen peale seda reisi, et need varasemad mõtted suhte lõpetamise koha pealt olid valed. Reisi ajal oli nii tohutu igatsus mehe ja lapse järgi, et ma lihtsalt tahtsin nende pärast juba

koju tagasi tulla. 

Kallistamist, nunnutamist, musitamist on nii palju, et

vahel tekib tunne nagu kõik on nii nagu alguses. Lihtsalt laps on juures :) 

Aga ma räägin siis täpsemalt ka üllatusest mida mu kallim mulle tegi. 

Tegelikult sain ma juba reedel sellest aru aga keerutasin ja ajasin udu juttu, et ta ei saaks aru , et ma aru sain. Laupäeval kui tibu lõuna und tudus, siis sõime me juustusaiu, sest teadsime, et õhtul on minek äia sünnipäevale ning väga midagi suurt süüa teha pole mõtet.

Vaatasin, et Mart tuuseldab ringi ning on kuidagi närviline. No oli juba teada, mida oodata on aga ma lootsin, et see päris nii ootamatult ei tule. 

Sõin oma juustusaia ja keerutasin niisama jutuga, kui eelmise blogi postituse kirjutamise ajal härra tuli võttis ümbert kinni ning küsis

M: "Mis sa teed? 

Mina: "Üritan blogisse pilte laadida, aga see ei taha eriti miskit teha" 

M: " Aga kas sa kunagi minuga abiellud?" 

Tol hetkel mõtlesin, et miks ta ei võinud mingit paremat hetke valida. Miks just siis kui ma olin juustusaialt ampsu võtnud ja pean täis suuga vastama ning juustuste hammastega musi tegema? 

Ulatas mulle siis sõrmuse ja ofcoooors ma vastasin ju JAH! 

Igatahes tuli ära (L)(L) 

Ning ma võin üle pika aja öelda, et ma olen õnnelik. 

Seda puhkust oli mulle vaja ning sellele järgnenud üllatus(L)